Nakkusohtlike jäätmete hulk on märgatavalt kasvanud

Foto on illustratiivne. Foto: MAXIM SHEMETOV/REUTERS/Scanpix Baltics

Koroonaepideemiaga on tõusnud nii ühekordsete maskide arv kodude ja ettevõtete prügikastis kui ka haiglatest tulev nakkusohtlike jäätmete hulk, edastas esmaspäeval ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».

Kui meditsiiniasutustel on maskide käitlemisel kindlad reeglid, siis ka tavainimesed peaksid ühekordse maski ära viskamisel hoolsad olema.

Tartus asuv ohtlike jäätmete tehas on viimase kümne kuu jooksul põletanud haiglatest ja perearstikeskustest tulevaid nakkusohtlikke jäätmeid, sealhulgas maske ligi 400 tonni. Seda on üle kahe korra rohkem, kui eelmise aasta jooksul.

Nüüd on maskid lisaks haiglatele kasutuses ka igas toidupoes ja riigiasutuses. Näiteks juba politseil kulub päevas 10 000 maski.

Kodude prügi käitlev Eesti Keskkonnateenused on jaamades küll ühekordseid maske üha rohkem märganud, ent eraldi prügiliigiks lõuna regiooni juhataja Kalle Voogla maske veel ei pea.

«See kogus ei saa kunagi olla nii suur, et ta hakkab oluliselt mõjutama kodumajapidamisest tulevat olmejäätmete hulka. Aga see võib mingil hetkel tekitada sellist hirmu töötajates, et kui neid palju tuleb, võib töötajates tekkida kartus haigestumise ees. Praegu seda veel ei ole,» rääkis Voogla.

Seda, kui kaua säilivad viirusosakesed äravisatud maskil, pole uuringutega kindlaks tehtud. Seega on oluline visata mask ära nii, et seda pärast keegi enam puutuda ei saa.

«Eelistatud oleks, et neid visataks suletud prügikastidesse, et vältida nakkusohtu ja seda, et õues olevad prügikastid võimaldavad maskidel tuulega lendu minna. Kui see ei ole võimalik, siis oleme soovitanud eelnevalt ka maski väiksesse kilekotti panna,» selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse juhataja Sigrid Soomlais.