Koroonaviiruse läbipõdenu: enne nakatumist oli minu suhtumine nagu paljudel teistel

Rauno sõnul ei paista tema kehv enesetunne ehk välja. Foto: Erakogu

Positiivse koroonaproovi tänaseks paranenud Rauno nendib, et esialgu ei suhtunud ta viirusesse eriti tõsiselt. Täna ütleb ta, et sümptomid ei kao endiselt ja kehv enesetunne saadab teda veel nädalaid pärast negatiivset koroonaproovi. 

«Nii hulluks mul olukord õnneks ei läinud, et haiglaravi oleksin vajanud. Erilist kodust ravi ka ei olnud,» kirjeldas ta Postimehele haiguse kulgu. «Need päevad, mil kõige kehvem enesetunne oli ja tõenäoliselt ka palavik, võtsin regulaarselt paratsetamooli ja kui sain teada, et paljudel koroonaviirusesse nakatunutel, kes haiglasse sattusid, leiti D-vitamiini puudus, siis võtsin ka seda. Kuid see oli ka enam-vähem kõik,» selgitas ta.

Kuigi haiglaravil mees ei olnud, ning ravis end käepäraste palavikualandajate ja vitamiinidega, usub ta, et esmaspäevast algavad piirangud on end igati õigustavad, et ära hoida kellegi teise nakatumine. «Ma usun ka, et eriti nüüd, kui koroonaviiruse vaktsiini ka Eesti inimeste juurde jõudmine on vaid mõne kuu küsimus, ei tohiks olla väga keeruline neid piiranguid välja kannatada selle nimel, et ehk niimoodi õnnestub hoida ära oma kaasmaalase haigestumine või surm,» rääkis ta.

«Palun suhtu koroonaviirusesse tõsisemalt, kui Sa ei taha, et Sinuga juhtuks sama, mis minu ja paljude teistega, kes selle saanud on,» kirjutas Rauno varem ka sotsiaalmeedias.

«Enne, kui ma ise koroonaviiruse sain, oli minu suhtumine – nii nagu paljudel teistel noorematel inimestel –, et ma küll ei soovi haigeks jääda, aga isegi kui ma selle saan, ei juhtu midagi hullu ja põen selle lihtsalt läbi nagu mingi tavalise külmetushaiguse ja muud midagi,» selgitas Rauno. Olenemata viiruse levikust käis ta enda sõnul ka reisimas, küll aga püüdes vältida rahvarohkeid kohti. 

«Viimastel nädalatel ja nüüd, kus ma 2 kuud pärast koroonaviiruse tõttu haigestumist pole endiselt oma varasemat tervist tagasi saanud, on aga minu suhtumine hoopis teine,» kirjutab ta.

«On levinud suhtumine, et ah, kui jään haigeks, siis jään ja põen lihtsalt kiiresti läbi»

Rauno kirjeldab, et haiguse alguseski uskus ta, et kehv enesetunne kaob peagi, sarnaselt aasta algul põetud gripile. 

«Minu näost ei paista ehk üldse välja, et midagi väga halvasti oleks, aga nüüd on mul haigestumisest juba mitu nädalat möödunud ning koroonaviiruse testi tulemus ei olnud ka enam viimasel korral positiivne, aga osad sümptomid ei paista kuhugi kaduvat,» tõdeb ta. Mehe kirjeldusel saadab teda igapäevaselt tugev väsimus, pearinglus, kerge valu rinnus ning üleüldine kehv enesetunne. «Ning selle tugeva väsimuse all mõtlen ma peaaegu täielikku energia puudumist ja nõrkust, mis teeb ka igapäevased tegevused väga vaevarikkaks ja mille puhul ei aita ka korralikult väljamagamine, sest ärkad ikka väsinuna ja see väsimus ja unisus ei kao ka päeva jooksul kuhugi,» kirjeldab ta.

«Hakkasin selle kohta rohkem uurima ja leidsin, et selliseid inimesi, kes on koroonaviiruse läbi põdenud, aga endiselt vaevlevad erinevate sümptomite käes, mis nende elu oluliselt mõjutavad, on tegelikult tohutult palju.» Rauno sõnul on tema saatusega läbipõdenuid seega veel. 

Oma kogemuse tõttu tunneb mees muret teiste nooremate inimeste pärast. «Eriti murettekitav on just see, et isegi noorematel ja hea tervisega inimestel, kelle seas on paraku just levinud suhtumine, et «ah, kui jään haigeks, siis jään ja põen lihtsalt kiiresti läbi ja ei juhtu midagi», ei ole tegelikult mingit garantiid, et nad pärast koroonaviiruse läbipõdemist oma varasema tervise tagasi saavad,» kirjutab ta.

«See postitus ei olegi suunatud neile, kes koroonaviiruse olemasolu üldse ei tunnista»

«Maailma Terviseorganisatsiooni andmete kohaselt teatas 20 protsenti 18-34 aastastest varem tervetest inimestest, kes koroonaviirusesse haigestus, ka tükk aega hiljem, et osad sümptomid ei ole kadunud. See on iga viies noor ja terve inimene, kes pärast viiruse läbipõdemist endiselt mõne sümptomiga hädas on,» viitab Rauno WHO andmetele. 

«Jah, ma tsiteerin Maailma Terviseorganisatsiooni, aga see postitus ei olegi suunatud neile, kes koroonaviiruse olemasolu üldse ei tunnista ja arvavad, et tegemist on ülemaailmse vandenõuteooriaga, et meie sisse hiljem läbi vaktsiini mikrokiipe süstida, et mingi hiidsisalikust maailmaliider meid paremini oma kontrolli all saaks hoida,» kirjutab mees ja lisab, et tema pöördumine on suunatud neile, kes tunnistavad viiruse olemasolu, ent peavad end ekslikult immuunseks.

Rauno liitus sotsiaalmeedias grupiga, kus temaga sarnast kogemust jagavad ka teised, kes pole enda sõnul täiesti terveks saanud ka 7-8 kuud hiljem. «Selliste inimeste sümptomid on väga erinevad, alates väsimusest, pearinglusest ja peavaludest, lõpetades hingamisraskuste, oksendamise ja mäluprobleemidega,» kirjeldab ta. Ka nendel inimestel on Rauno sõnul läbivaks sümptomiks tugev väsimus, mistõttu ei suudeta tavapärast elu jätkata. «Üheks konkreetsemaks näiteks tooks ma sellest grupist ühe 20ndates sportlike eluviisidega noormehe, kelle jaoks polnud varem mingi probleem pärast töölt koju tulekut teha 40 kilomeetrine jalgrattasõit, kuid nüüd ei jaksa ta töölt koju tulles teha muud, kui otse voodisse minna. Ja see on vaid ühe inimese näide,» ütleb ta. 

«On tuhandeid teisi sarnaseid juhtumeid, kus koroonaviirus on inimeste tavapärased elud oma kuid kestvate sümptomitega täiesti ära rikkunud,» kirjutab Rauno. «Samuti on see kõik psühholoogiliselt väga rõhuv ja masendav, sest kui ikka mitu kuud pärast viiruse saamist ei ole märgata paranemist nagu paljude puhul või kui halvemal juhul isegi sümptomeid aja jooksul juurde tuleb, on väga raske säilitada lootust, et asi üldse kunagi paremaks läheb.»

Lisaks meetmetele, mis aitavad koroonaviiruse levikut vähendada, peab Rauno üheks tähtsaimaks seda, et end tõbisena tundvad inimesed püsivad enne koroonatesti tulemuse saabumist kodus. «Praegusel ajal on parem eeldada ka väikse nohu või kurguvalu korral, et tegemist on koroonaga, kui et hiljem pärast mitmete inimestega kokkupuutumist teada saada, et tõesti olidki koroonapositiivne ja et tõenäoliselt nakatasid sellega ka juba kedagi teist,» usub ta.

Rauno jäi ise haigeks Hispaanias, kus puutus kokku ühe kohaliku perega, kes olenemata sümptomitest elas rutiinset elu edasi. «Muidugi hiljem, kui mina ka juba olin haigeks jäänud, tegid osad neist testi ja said teada, et tegemist oli ikka koroonaviirusega,» tõdes Rauno.

«Tagantjärele tarkusega ei oleks ma üldse pidanud sinna nii kauaks jääma, kui juhtumid juba kasvama hakkasid ega kohalikega läbi käima ja oleks ehk terveks jäänud. Mina muidugi ajas tagasi minna ei saa, et seda muuta, kuid Sina saad minu veast õppida ja ennast rohkem hoida,» kirjutas ta.

«Eriti nüüd, kui jõulud on varsti saabumas ja tavapäraselt saadakse ikka rohkem kokku ja peetakse ka pidusid, võiksime proovida olla eriti ettevaatlikud. Samuti, kui Sind neil päevil sõbrad välja kutsuvad, mõtle hoolega järgi, kas see on ikka hea mõte minna. Ehk on mõistlikum praegu sellistest asjadest loobuda ja piirduda mõneks ajaks nii palju kui võimalik, virtuaalse suhtlusega. Soovin Sulle rohkelt kannatlikkust ja püsivust seda teha,» lõpetas ta.

Rauno loodab, et tema lugu paneb inimesi viiruse tõsidusele veidi rohkem mõtlema. Samuti tänab ta meditsiinitöötajaid, aga kutsub inimesi üles võimalusel kodus püsima.