Arzu Gulijeva: loodus – suurim kannataja Mägi-Karabahhi sõjas

Eestis elav aser Arzu Gulijeva. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Hävitades loodust, hävitame nii oma juuri kui ka tulevikku, kirjutab Eestis elav aser Arzu Gulijeva.

On 2020. aasta november. Tuhanded armeenlased lahkuvad okupeeritud Aserbaidžaani aladelt, hävitades kõik, mis vähegi võimalik – kariloomad, elektriühendused –, põletades enda järel maju ja metsi ning raiudes maha väärtuslikke puid.

Aserbaidžaanlased meenutavad aga samal ajal 1990. aastaid, kui tolleaegne Mägi-Karabahhi okupatsiooni eestvedaja Monte Melkonian, rahvusvahelisel areenil tuntud terrorist, andis kohalikele ülekaalus olevatele aserbaidžaani elanikele Kəlbəcəri linnaosas evakuatsiooniks 20 päeva asemel 10 tundi. Inimestele ei jäetud luksust lahkuda autodes, vaid neid sunniti põgenema paljajalu läbi külma talvise metsa, nii et nad kaotasid teekonnal lähedasi. Humans Rights Watch avaldas 1994. aastal vastava raporti, mille lõppjärelduses toodi välja, et Armeenia oli toime pannud tõsiseid sõjakuritegusid tsiviilelanike suhtes, muutes tänapäeval iga üheksanda Aserbaidžaani elaniku Mägi-Karabahhi sõjapõgenikuks.

1990. aastatel okupeerisid armeenlased peale Mägi-Karabahhi ka seitse ümbritsevat regiooni, mille elanikkond koosnes peamiselt aserbaidžaanlastest. Kəlbəcər​i ​linnaosas olid lausa 99,5 protsenti elanikkonnast aserbaidžaanlased. 30 aastat hiljem on aga linn vabastatud Armeenia okupatsioonist ning kohalikud armeenia elanikud lahkuvad, jättes maha tapetud kariloomade soolikaid, tühjaks raiutud maastiku ja põlevaid maju.