Õige hetk aja mahavõtmiseks

Mailis Reps astus haridus- ja teadusministri kohalt tagasi pärast seda, kui tuli välja, et ta on riigi vahendeid kasutanud isiklikuks hüvanguks ja siis püüdnud seda teises valguses näidata. Foto: Johan Elm

Tõe moonutamise vaevaline tee tõi poliitlisse leksikoni uue termini: «ebaproportsionaalne mugavus». Sõnaus ei läinud päästvalt kasvama, vaid kärbus ja viis ministri ametist. Partii kaotati, kuid vigurid seatakse uuesti lauale!

Aastaid, terve ajastu tegelikult, toimus Keskerakonnas noorte koolitamine. Koolitajaks teadagi selle organisatsiooni võtmeisik Edgar Savisaar, kelle töövõtete tulemuseks oli uus poliitplejaad. Elu parteis andis neile oskused ja vilumuse.

Juri Lotman nimetaks seda kommete ja reflekside kobarat ilmselt viisakalt poliitiliseks semio­sfääriks. Entomoloogile meenutaks see ilmselt ämbliku kookonit, kus sees olijad on algul ema jaoks kaitstavad, aga mingil hetkel lihtsalt toit. Kui lapsed piisavalt suured, saab nad vajadusel tühjaks imeda. Nüüd on lapsed saanud nii suureks, et murravad ja imevad juba ise.

Meenutame: avalikkus elas kaasa mitmele sisevõitlusele Keskerakonnas, mis vidukil silmi vaadatult paistsid ehk isegi seismisena demokraatia ja õigluse eest. Nii Mailis Reps kui ka Jüri Ratas paistsid välja kui inimesed, kes astusid suure diktaatori vastu.

Selle võitluse käigus diktaator langeski. Mälu värskendamiseks: see viimane juhtmejupp diktaatori ja organisatsiooni vahel lõigati läbi 2016. aastal, kui Mailis Reps edestas Savisaart erakonna volikogus presidendiks kandideerimiseks tuge saades. Rataski sai erakonna esimeheks alles teisel katsel, 2016. aasta sügisel.