«See on menetlus nende inimeste aitamiseks!»

Kohtunik Merit Helm nendib, et püüab otsuse tegemisel alati mõelda sellele, kuidas toimiks ta siis, kui patsiendiks oleks tema enda lähedane. Foto: Tairo Lutter

Harju maakohtu kohtunik Merit Helm ütleb, et on üles kasvanud vaimuhaiglates üle Eesti. Järgnev paus on kandev, kuid seda on ka selgitus: «Mu isa on psühhiaater ja ema kliiniline psühholoog. Seetõttu olen ma elanud Jämejalas, olen elanud Iru hooldekodus, olen elanud Seewaldi kõrval. Psüühikahäiretega inimesed ja nende mured olid mulle tuttavad juba enne seda, kui minust sai kohtunik.»

Igal aastal otsustakse Harju maakohtus umbes 800 inimese kinnisesse raviasutusse saatmine: psühhiaatrilise abi seadus sätestab nimelt, et isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. «Ma tean, et see arv on suur,» nõustub kohtunik Helm, kelle ette sundravijuhtumid Harju maakohtus sageli jõuavad. Kogu Eesti peale on selliseid kohtumenetlusi aastas umbes 2000, kuid kuna Tartu maakohus teeb sundravi pikendamise kohta üldjuhul eraldi määrusi ja Harju maakohtus on tava teha kõike ühe määrusega, peab Helm realistlikuks, et Eestis saadetakse aastas tahtevastasele ravile umbes 1500 inimest.

«Tegelikult on mitu korda suurem nende inimeste arv, kes mingit tüüpi psühhiaatrilist abi vajavad,» on kohtunik kindel. Kõik juhtumid ei jõua ka kohtusse: «Kui inimene saab ise aru, et ta vajab abi, ja on nõus haiglasse jääma, siis ega keegi ei kutsu kohtunikku.»

Just nimelt ei kutsu: kui haiglast on taotlus tahtest olenematu ravi kohaldamiseks tehtud, läheb kohtunik patsiendi juurde ise kohale, mitte vastupidi. Seda tehakse, et vältida patsiendi solgutamist, kuid ka stigma tõttu, mis psüühikahäireid Eestis jätkuvalt ümbritseb. Helmi sõnul on patsiendiga kohtuma minek olnud kohtunikel tavaks juba aastaid, sest tahetakse, et protsess oleks patsiendile võimalikult vähetraumeeriv. Üksnes koroonakriisi tipp­ajal kevadel kasutati vahel asjaolude hindamiseks ka videosilda.