EL tahab avameretuuleparkide mahtu 30 korda kasvatada

Ideoli loodud Floatgeni kahemegavatine ujuvgeneraator Prantsusmaa rannikul 2018. aastal. Läänemere oludesse sobivad ujuvplatvormidel tuulepargid. Vajadusel saab nende asukohta vahetada. Need ei kahjusta põhjaelustikku ega kalakoelmuid. Soome lahte pidi rändavad artkilised linnud oskavad neid vältida. Foto: Valery Joncheray, Wikimedia Commons

Sel nädalal avalikustatud strateegia kohaselt tahab Euroopa Komisjon suurendada Euroopa avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12 gigavatilt (GW) vähemalt 60 GW-le 2030. aastaks ja 300 GW-le 2050. aastaks. Komisjoni eesmärk on lisada 2050. aastaks veel 40 GW ookeanienergiat ja muid kujunemisjärgus tehnoloogialahendusi, nagu avamere ujuvtuulikud ja -päikesepargid.

«Peame paremini ära kasutama avamere tuuleenergiaga seotud võimalused ning edasi arendama muid tehnoloogialahendusi, näiteks laine- ja tõusu-mõõna­energia tehnoloogiat ning ujuvpäikeseparke. Peame suurendama kohalikku tootmist ELis, et saavutada seatud kliimaeesmärgid, rahuldada kasvavat elektrienergia­vajadust ja toetada majanduse taastumist Covidi kriisist,» selgitas otsust Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Võidujooks Eestis

Ühtki meretuulikut Eestis seni püstitatud ei ole. Kui aga kõik praegu kavandatavad meretuulepargid teoks saaksid, ületaks nende kogutootlikkus terve Eesti energiavajaduse. Aasta algul algatas valitsus kolme uue Liivi lahte kavandatava avameretuulepargi hoonestusloa menetlused, alates 2015. aastast on töös Saare Wind Energy tuulepargi hoonestusluba, mis jõudis maikuus keskkonnamõju hindamiseni. Samas on rahandusministeeriumis pooleli mereala kasutust koordineeriva mereala planeeringu koostamine ning mitmes piirkonnas pidurdavad tuuleparkide rajamist vaidlused kohalike elanike ja keskkonnakaitsjatega.