Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kunstiakadeemia naaber: soovin vaid oma kinnistu ohutuse tagamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Sulundseina materjal on EKA krundile juba kohale toodud, kuid tööd algavad alles siis kui EKA nõukogu vastava otsuse teeb.
Sulundseina materjal on EKA krundile juba kohale toodud, kuid tööd algavad alles siis kui EKA nõukogu vastava otsuse teeb. Foto: Uwe Gnadenteich

Tallinna halduskohus jättis 19. jaanuaril rahuldamata Eesti Kunstiakadeemia (EKA) naaberkinnistu omaniku Ester Palmi taotluse peatada ajutiselt ehitustööd Tartu mnt.1 asuval kinnistul.


Eile saatis Ester Palm ajakirjandusele teate, kus ta selgitab oma seisukohti ja seda, miks ta ei saa nõustuda ei EKA uue hoone ehitamise selle plaanitud asukohta ega isegi sulundseina rajamisega, mille jaoks on EKA-l ehitusluba olemas.

«10. novembril 2011 väljastas Tallinna linnavalitsus EKA-le ehitusloa, millega lubati Tartu mnt.1 asuvale kinnistule paigaldada metallsulundsein. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti autoriks oli Eestis sellel alal tunnustatud ekspert. Projekti seletuskirja kohaselt paigaldatakse metallsulundsein vibratsiooni tekitavat tehnoloogiat kasutades.

Vastavat tehnoloogiat on ehitusprojekti autor otsustanud kasutada vaatamata AS GIB geotehnilise uuringu järeldustele, mille kohaselt põhjustab vibratsioon antud piirkonnas naaberhoonetele kahjustusi ja ulatuslikke vajumeid ning soovitusele kasutada ehitustööde käigus vibratsioonivaba tehnoloogiat. Seda, et metallsulundseina ehitamine põhjustab naaberhoonetele vältimatult kahjustusi, kinnitavad eranditult kõik ehituseksperdid, kelle arvamust antud küsimuses on küsitud,» kirjutas Palm oma teates.

«Sellele vaatamata ei näe ükski ehitusekspert põhjust projekti kritiseerida, pidades normaalseks asjaolu, et minule kuuluvat hoonet sulundseina paigaldamise käigus kahjustatakse. Nende arvamust ei ole mõjutanud ka asjaolu, et tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad sulundseina paigaldada vibratsioonivabalt, mille kasutamine välistaks suure osa sulundseina ehitusega kaasnevatest ohtudest,» lisas ta.

«Seoses eeltooduga soovin teatada esiteks seda, et Tartu mnt.7 kinnistu omanikuna lasub mul kohustus tagada minule kuuluva kinnistu ohutus, ning selle probleemideta kasutamine sõltumata naaberkinnistutel toimuvatest ehitusprotsessidest ja nende iseloomust. Seda nõuavad minult üheltpoolt EV seadused ja teiselt poolt minu ja hoone üürnike vahelised lepingud. Eelnimetatud vastutuse lükkamine naabrusõigusi rikkuva ehitusprojekti, ehituseksperdi põhjendamatu optimismi või ehitaja peale, oleks vastutustundetu ja tegelikust probleemist kõrvalehiiliv.

Teiseks, ehitusseaduse § 12 lõige 1 kohaselt tuleb ehitamisel vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Ehitusprojekti koostaja, kes on projekti koostamisel teadlikult Tartu mnt.7 asuvale hoonele kahjustusi ette planeerinud, on läinud antud seadusesättega selgelt vastuollu. Ehitusprojekti elluviimisel on minule kuuluvale hoonele tekitatav kahju vältimatu ja kahjueelse olukorra taastamine võimatu. Tulenevalt eeltoodust ei saa ma nõustuda Tallinna halduskohtu otsusega, et ehitustööde peatamine kuni kohtuotsuse langetamiseni ei ole põhjendatud, mistõttu ei ole mul võimalik loobuda palvest peatada ehitustegevus Tartu mnt.1 asuval kinnistul,» selgitas Palm.

«Minu taotlus kuulutada kehtetuks metallsulundseina paigaldamist lubav ehitusluba ja Eesti Kunstiakadeemia uue hoone nn insolatsiooniprobleem on omavahel seotud üksnes niivõrd, kuivõrd ma ei pea võimalikuks arutada insolatsiooniküsimust enne, kui on tagatud Tartu mnt.1 asuvale kinnistule ehitatavate ehitiste ohutu ehitamine. Nagu näitab Tallinna linnavalitsuse tegevus, kus üks minule kuuluva kinnistu kahjustamist võimaldav ehitusluba on juba väljastanud, ning teine on menetluses, on selline hoiak ainuvõimalik. Minu eeltoodud seisukoht on teada nii linnavalitsusele kui Eesti Kunstiakadeemiale,» lõpetas naaberkinnistu omanik oma kirja.
 

Tagasi üles