Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

AK EKI keelekool: kust vaadata sõnade tähendusi? (1)

Sõnaveeb
Sõnaveeb Foto: Kuvatõmmis

Eesti Keele Instituudi nooremteadur Lydia Raadik kirjutab sõna «vast» najal sellest, et sõnade tähendusi võiks vaadata EKI ühendsõnastikust 2020 Sõnaveebis.

Kohtasin hiljuti arvamust, et sõna «vast» tähendust on mehaaniliselt laiendatud, sest 2018. aasta õigekeelsussõnaraamat annab selle tähenduseks ’äsja, nüüdsama, alles’ ja seega ei saa «vast» olla sõnade «ehk», «võib-olla», «vahest» sünonüüm. Eeldatakse, et kuna ÕS on keeleseadusega määratud kirjakeele normi alus, siis sisaldab see kogu õigeks peetavat keeleinfot, sh sõnade «õigeid» tähendusi. Ent sõnad saavad tähendused siiski keelekasutuses, sõnaraamatutes üksnes fikseeritakse sõnade teadaolev kasutus. Uurime lähemalt, kuidas on sõna «vast» eri allikais kirjeldatud.

Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatus (1869) on sõnal «vast» (Wiedemannil «wast») mitu tähendust. Neid on keeruline saksa keelest täpselt tõlkida, aga lühikokkuvõttes on näha tähendusi ’äsja, just, alles’ ja ’vahest’ («wahest», saksa doch, vielleicht). Eraldi sõnana on Wiedemann kirja pannud lõunaeesti palataliseeritud kuju «waśt» tähenduses ’vahest’ ning «wast» tähenduses ’vastu, vastas’. Julius Mägiste käsitleb oma sõnaraamatus (1983) sõna «vast» tähendust ’ehk, võib-olla’ samuti seoses sõnaga «vahest». EKI etümoloogiasõnaraamatu (2012) järgi tähendavad vadja «vassa» ja soome «vasta» ’alles, äsja, hiljuti’, aga enamasti on «vast» seotud ruumiga, tähendusega ’vastu, vastas’. Eesti sõna «vast» tähendus ’ehk, võib-olla’ on tänapäeva tähendusena siin küll märgitud, aga sugulaskeeltes see ei esine.

Normeerivais sõnaraamatuis on pilt teine. Sõna «vast» sai ainsa tähenduse ’alles, nüüdsama’ esimest korda 1937. aasta «Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus» ja enam-vähem nii on see ÕSides seni ka jäänud. «Eesti keele käsiraamatust» (2007) saame teada, miks: sõnu «vahel», «vahest» ja «vast» on peetud paronüümideks. Need on kõlalt sarnased, aga eri tähendusega sõnad. Ent mida näitab tegelik keelekasutus?

Uusimast allikast, keelt kasutuse põhjal kirjeldavast EKI ühendsõnastikust 2020 Sõnaveebis on näha, et tänapäeval kasutatakse sõna «vast» eeskätt tähenduses ’ehk, võib-olla, vahest’; tähenduses ’alles, nüüdsama’ esineb see praegu vähem. Kolmandaks on ka rõhutav, üllatust väljendav tähendus. Niisiis on sõnal «vast» tänapäeval kolm tähendust.

EKI ühendsõnastikku Sõnaveebis täiendatakse kasutusandmete ja keeleuurimuste põhjal pidevalt. Seepärast tahangi julgustada sõnade tähendusi vaatama Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/), sealt saab sõna kasutuse kohta ajakohaseimat infot.

Tagasi üles