Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks leiab, et enne rahvahääletusel valiku tegemist peab iga hääletaja mõistma, mis on «jah» ning «ei» valiku tulemus. «Kahtlen, kas põhiseadusega on kooskõlas küsimus, kus «Jah» vastus on riigiorganitele siduv aga «Ei» vastus mitte,» leiab ta.
Jõks: sellisena esitatud küsimus naeruvääristab rahvahääletust (22)
«Rahvahääletus kui pettus? «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?» Rahvahääletuse otsus muu riigielu küsimuses on õiguslikult siduv. Kui enamus vastab «Jah», siis järeldub, et keelatud on muuta perekonnaseaduse § 1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kui enamuse vastus on «Ei», siis pole selge, millise keelu või kohustuse rahvahääletuse otsus riigiorganitele kaasa toob,» kirjutas Jõks.
Ta arutleb, kas «ei» vastuse korral on kohustus perekonnaseadust muuta. «Kahtlen, kas põhiseadusega on kooskõlas küsimus, kus «Jah» vastus on riigiorganitele siduv aga «Ei» vastus mitte,» leidis ta.
Jõksi sõnul peab rahvahääletuse küsimus vastama määratluse või õigusselguse nõudele, et iga hääletaja peab enen valiku tegemist saama aru, mis on «jah» või «ei» valiku tulemus.
««Jah» vastuse korral tundub asi olevat selge. «Ei» vastuse puhul ei saa aru, kas Riigikogu peab perekonnaseaduse § 1 muutma või mitte. Rahvahääletuse poliitikutest vanematele on küsimus turvaline, sest «Ei» ülekaaluga midagi kaotada ei ole,» selgitas Jõks. «Häbi nagunii ammu minetatud.»
«Selliselt esitatud küsimus naeruvääristab rahvahääletust kui rahvavõimu teostamise vahendit,» leiab Jõks. Tema sõnul võib lahenduseks olla eelnõu muutmine ja küsimuse esitamine, mis on mõlema vastuse korral siduv. «Nõustun Üllega (Ülle Madise - toim), et ideaalse küsimuse leidmine raske. Aga Tom Luik sõnastatud küsimus «Kas olete selle poolt, et Eestis võivad omavahel abielluda ka samast soost inimesed?» tundub olevat samm õiges suunas,» lausus Jõks. «Kas ka nendele, kelle jaoks tulemusest tähtsam on protsess, mis võimaldab eestimaalasi sodomiseerida ja Rootsi jooksutada?»