Tallinna külje all kontrollitakse loodete elujõulisust

Mikroskoobi all, pintsettidega askeldavad täpsed käed ning kogemustega rikastatud teadmised koos terava silmapaariga on need, millega seemnete tegelik väärtus kindlaks tehakse. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Iga päev vaatavad mitmed silmapaarid mikroskoopide kaudu tuhandeid ja tuhandeid viljastatud looteid. Eesmärk on aru saada, kas tallele pandud ja oma kasvuaega ootavad looted on piisavalt elujõulised, piisavalt terved, piisavalt veatud.

Kõlab nagu mingi eugeeniline utoopia?

Ei, need, mida vaadeldakse, on taimeseemned. Pidurdatud elu, hüppeks valmistuv elu. Nende vaatlemise ja hindamisega tegeletakse Põllumajandusuuringute Keskuses.

Sada aastat tagasi, 19. oktoobril 1920 kinnitati põllutööde peavalitsuse juurde kolm inimest, kes moodustasidki esimese seemnekontrollijaama. Praegu annavad Eestis oma ametliku hinnangu puhkavatele taimeloodetele 16 inimest, kes töötavad Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboris Tallinna külje all Sakus.

Seemned kui toitu tagav tehnoloogia on inimkonnale mõistetav olnud tuhandeid aastaid. Kodustatud taimedega põllumajandus kujutab endast täpset ja tõhusaks timmitud majandusharu. 76 protsenti seemneturust on kümne globaalse ettevõtte käes. 1996. aastal oli nende käes veidi alla 17 protsendi turust. Siin pole juttu viljast, mis jahuks jahvatatakse, vaid sellest, mida külvata saab. Ka külviseemnete kasvatajaid on palju, kuid jutt – kui rääkida neist kümnest – ongi ülesostjatest ja edasimüüjatest. Just siin astubki rahva ette saja aasta vanune Eesti seemnekontroll – terviksüsteem, mis tagab, et muldapandust sirgub oodatud taim.