PÖFF. Neile, kes sündinud Nõukogude Liidus

«Hüvasti, NSVL!». Ingerisoome poisikese elu salapärases Eesti linnas kujutatakse eriti südamlikul moel. Foto: Filmikaader

Lauri Randla esimene täispikk mängufilm «Hüvasti, NSVL!» on autobiograafiline film, mis räägib kogemusest, mida paljud jagasid, kuid mis sellegipoolest oli väheste õnnelike privileeg – kasvada Nõukogude Liidus, omades juurdepääsu Soome tavaarile ja helget unistust lääne elust. Need mälestused on Randla pannud kokku nostalgiliseks ja südamlikuks linateoseks. Paraku ei ole nostalgiahõnguline ja värvikirev meenutus piisav, et mingeid erilisi tundeid esile kiskuda.

Johannes (Niklas Kouzmit­chev) on ingerisoome poiss, kelle sekeldused elus saavad alguse kaugelt enne, kui ta neid sekeldusi mäletama hakkab: poiss on kõvasti enneaegne ja saab lisaks kõigele passi isanimeks ei kellegi muu kui Lenini enda nime. Ema Johanna (Nika Savolainen) uljaspäisuse tõttu satub poiss lapsest peale elama vanavanemate (Ülle Kaljuste ja Tõnu Oja) juurde salajasse Eesti linna Leningrad-3, kus mujal liidus vohavast glasnostist hoolimata lokkab jõudsalt leninism.

Ühel ilusal päeval, kui Johannesel on parasjagu ema Tallinnast külas, satub ta onu Kolja (Pääru Oja) eeskujul keelatud kohas ujuma. Sellest kerkib aga nõnda palju paksu pahandust, et selle tagajärjel on perekond sunnitud oma elu Leningrad-3s kokku pakkima ning leidma uue elukoha. Peale selle on Johannest tabanud isiklik traagika: kiirituse tõttu jääb ta ilma peaaegu kõigist juustest ning lõkketules hävib ainus sõber Krokodill Gena.