Sel aastal on meedias palju juttu õhukvaliteedist, nt Kalifornia põlengud jms. Eestit puudutas metsapõlengute suits ja kõrbetolm septembri lõpus ja oktoobri algul. Siiski peab ütlema, et Euroopa riikide hulgas on Eesti õhukvaliteedi headus koos Islandiga juhtival kohal – õhuseirejaamad ei ole piirväärtusi peaaegu registreerinud. Vahel siiski on tunda õhus ebameeldivat lõhna ja näha suitsu, tolmu jms. Kuna püsib huvi selle teema vastu, siis räägin lühidalt sudust.
Kui hea on Eesti õhukvaliteet?
Alustuseks ilmaoludest, mis soodustavad õhukvaliteedi halvenemist: sageli on vaja antitsükloni (kõrgrõhkkonna) olemasolu, sest sellega on enamasti seotud rahulik ilm. Antitsüklonid on keskmiselt suuremad kui tsüklonid (madalrõhkkonnad), mistõttu nende läbimõõt on sageli tuhandeid kilomeetreid ja liikumine aeglasem. Seetõttu paiknevad neis ka isobaarid (samarõhujooned) hõredamalt, mistõttu on õhu horisontaalne liikumine ehk tuul nõrgem.
Antitsükloni keskosas, aga ka harja teljel, kus baariline gradient on kõige väiksem, võib sootuks valitseda tuulevaikus. Antitsükloniga on seotud õhu ulatuslik laskumine. See algab juba tropopausi lähedalt ja on tugevaim antitsükloni keskosas, kus rõhk on kõige kõrgem. Sellise õhu liikumisega on seotud laskumisinversioon, mis tekib adiabaatilise soojenemise tõttu: laskumisel surutakse õhk kokku ja seetõttu temperatuur tõuseb. Siit tuleneb ka põhjus, miks antitsüklonites on tavaliselt vähe pilvi: leidub vaid piirkihi pilvi ehk madalaid kiht- ja kihtrünkpilvi.
Antitsükloniga seotud inversioon on sudu tekkimisel võtmetähtsusega. Inversioon(ikiht) tähendab seda, et kõrgusega tõuseb õhutemperatuur, vastupidi tavalisele olukorrale, kus temperatuur ülalpool langeb. Inversiooni esinemine on seotud jahtumisega, sest siis tekib aluspinna lähedal külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk, ja see nähtus areneb eeskätt öösel või talvel suurtel laiuskraadidel. Inversioonikiht takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist.
Samuti põhjustab inversioon sageli pilves ja sompus ilma (inglise keeles on selle kohta isegi olemas kindel väljend: anticyclonic gloom), seega ei ole siis antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma.
Mõiste sudu võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab sõnu suits + udu (inglise keeles smoke + fog = smog), olles teatud tüüpi õhureostus – õhukvaliteedi tunduv halvenemine.
Nähtavus on sudu korral alla 10 km (võrdne uduvinega), aga õhus leidub väikesi piisakesi, mis pärinevad liiklusest või tehastest ja sisaldavad saasteained. Järgmises ilmaloos ülejäänu sudu kohta – tänapäevane seis ja Eesti.
Ilm püsib soe ja sombune. Kuigi tänasega saab 10kraadine soe läbi, võib juhtuda, et selline ilm jääb uue aastani püsima. Homseks toob madalrõhkkond saju ja tugeva tuule, aga seejärel kõrgrõhuhari kargema ja rahulikuma ilma, kuid ilma ajutise jahenemisega võib ka lund tulla. Nädal lõppeb taas tormiselt ja soojalt, jäädes selliseks ka uuel nädalal.