Kümned kilpkonnad sätivad end Eesti looduses talveunne

Eestis elab looduses kümneid punakõrv-kilpkonni – kõik inimese poolt meelega või kogemata sinna lastud. Foto: Merike Linnamägi

Igal aastal tuleb hulk teateid inimestelt, kes nägid mõne veekogu ääres kilpkonna. Sel sügisel on keskkonnaametnikud kontrollimas teadet, et Pärnumaa lõunapiiri lähedal toimetab metsas pesukaru. Need märgid näitavad, et järjestikused soojad talved soosivad võõrliikide ellujäämist meie looduses.

Tänavu pisut vähem, aga varasematel aastatel on keskkonnametnikeni jõudnud paarkümmend teadet looduses tegutsevatest punakõrv-ilukilpkonnadest. Miks neid teateid ehk vähemaks jääb, on asjaolu, et 2016. aastal keelati Eestis nende kilpkonnade müük. Varem käis nendega usin kauplemine.

Kui palju praegu neid kilpkonni Eestimaa kodudes elamas on, ei oska keegi öelda. Ehkki müüa enam ei tohi, peaks neid jaguma veel kauaks, sest elavad nad vähemalt paarkümmend aastat, rääkis Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Punakõrvade puhul on oht, et nad saavad meie looduses hakkama ja ehkki senise teadmise põhjal looduses sigida ei suuda, elavad talve kenasti üle. Selle märgiks on kevaditi tulevad teated, kus inimesed mõne veekogu ääres kilpkonni näevad. „Need on loomad, kes on talve üle elanud,” sõnas Linnamägi.

Kui sisemaal võib talvitumine raske olla, siis Pärnu kandist on nende kohta arvukamalt teateid tulnud. See, et nad meil talved üle elavad, pole üllatav, sest oma kodumaal Põhja-Ameerikas ulatab punakõrvade leviala Kanadani välja.

Söövad tiigi tühjaks

Miks peaksime pelgama kilpkonnade loodusesse elama asumist?