Nädala mõte: hoiame raha Eestis

Võiksime eelistada Eesti toitu. Foto: Ants Liigus

Varakevadel koroonakriisiga samal ajal tabas meid majanduslangus, kaks kuud pärast eriolukorra kehtestamist oli lisandunud 13 000 töötut. Sellest hoolimata tundus suvel kogu õudus selja taga olevat ja isegi hoiatused viiruse teisest lainest ei pannud muretsema – päike paistis ja tuju oli hea.

Ka majanduses paistsid olevat soojemad ajad – kinnisvaraettevõtja Viljar Arakas rääkis Kuku raadiole antud intervjuus, et ärikinnisvaras septembris enam üürialandust ei küsitud, inimesed tulid kontoritesse tagasi, kaubanduskeskuste käive oli eelmiste aastate tasemel, suvel isegi suurem.

Aga siis tuli november, miinuskraade veel ei ole, aga sombune ja udune on küll. See ilmakirjeldus sobib hästi ka argielu iseloomustama – krahhi veel ei ole, aga teadmatust on palju. Arakas tõi välja, et õnneks minnakse teise lainesse mõnevõrra rahulikumalt ja kogenumalt.

Läinud nädalal kirjutasime maaturismiettevõtjatest, kelle olukord praegu kiita ei ole. Neid valdkondi on meil veelgi, kus hinge kinni hoides oodatakse, kuidas teine laine nende leiba mõjutab. Ent siin on midagi, mida saame kõik teha, et natukenegi asja parandada – hoiame oma raha Eestis.

Kohati võib see küll kallim olla, aga pikemas perspektiivis saame sellest rohkem kasu, kui raha meie endi hulgas ringleb. Mulle meeldis aasta põllumeheks valitud Kaja Piirfeldti mõttekäik, et ta ostab teadlikult Eesti asju. „Miks peaksin oma raha kuhugi mujale ära andma, kui see saab jääda siinsesse majandusse meie kõigi hüvanguks ringlema. Need on väikesed asjad, kuid ka nende kaudu on muutused võimalikud,” mõtiskles ta paar nädalat tagasi Maa Elu veergudel.

Igaüks saab valida, mida Eesti asja all silmas peab. Kel rohkem jaksu, saab panustada Eestis valmistatud rõivastesse, mööblisse. Eestis puhkamine on üks variant toetada väiketalusid, kelle põhitegevus turism.

Eesti toitu võiksime aga kõik eelistada. Esiteks on lähedal kasvanud toit hea meie tervisele, teiseks toetame sellega kohalikke toidutootjaid. Kui neil on kliente, jaksavad nad ka tulevikus meile toitu toota.

Isegi kui poeletil on näha Poolast tulnud lihakäntsakat, mis on 50 senti odavam, siis võiksime korra seisatada ja teha parema valiku.