Anne Luik: looduse ja inimeste tervise säästmise nimel on mahetoetuste jätkumine ülioluline

Anne Luik. Foto: Margus Ansu

Taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide väljatöötamine on pikk ja kallis protsess. Kuigi enne turule jõudmist uuritakse laboratooriumis, kas ja kuidas nad erinevatele organismidele mõjuvad, selgub lõplik tõde siiski alles looduses.

Looduses on tingimused laboriga võrreldes komplekssemad, lisaks ollakse enamasti koostoimes veel mitme teise vahendiga. Nõnda juhtubki, et algul ohutuks loetud vahendid põhjustavad ökosüsteemidele ja inimesele tõsiseid kahjustusi.

Hiljutine putukamürkide dimetoaadi ja tiaklopriidi keelamise teade tegi põllumehed ärevaks, kuna tegemist on pikka aega toimivate süsteemsete vahenditega – need tungivad taime sisse ja püsivad selles mõne nädala, kaitstes taime võimalike kallaletungijate eest.

Uurimuste kohaselt läheb aga vaid 10% vahendeist sihtotstarbeks, ülejäänu hajub põllukooslustes laiali taimedele, mulda ja vette. Mõlemad vahendid on tugevatoimelised ja rikuvad närvitalitlusi. Koostoimes teiste taimekaitsevahenditega võib nende mõju isegi sadu kordi tõusta.

2019. aasta taimekaitsevahendite jääkide seiretulemused tavatootmise muldades näitasid kõikides mullaproovides jääke, ühes proovis keskmiselt 7,2 erinevat jääki. Suurim, 16 jääki korraga, esines nisu mullaproovides. Võrreldes 2007. aastaga on muutus suur, sest tol ajal olid üksikud proovid jääkidega ja keskmiselt oli ühes proovis vaid 0,61 jääki. Kui võrrelda uue aastatuhande alguse ja 2018. aasta seisu, on taimekaitsevahendite müük kasvanud üle kahe korra.

Hävivad looduslikud vaenlased

Uurimuste kohaselt häirivad erinevad jäägid ka juba väga väikestes kogustes, eriti aga vastastikku toimet tugevdavas koostoimes, pärssides mulla makro- ja mikroorganismide liigilist koosseisu, arvukust ja aktiivsust.