Riigieksamite tulemused olid vaatamata kevadisele eriolukorrale head

Klass Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

2019/2020. õppeaasta riigieksamite tulemused näitavad, et kevadel riigieksameid sooritada otsustanud õpilaste keskmised tulemused olid võrreldavad varasemate aastatega.

Tulenevalt kevadisest eriolukorrast ei olnud riigieksamid sel aastal gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja eksamite tegemine oli vabatahtlik. Kuigi riigi lõikes on eksamite keskmised tulemused sarnased varasemate aastatega, ei ole tulemused kooliti või aastate kaupa võrreldavad, sest eksameid sooritas ainult teatud osa abiturientidest – mõni loobus kõikidest eksamitest, mõni tegi ühe eksami või osales hoopis sügisestel lisaeksamitel.

Haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonna juht Aimi Püüa tõdes, et vaatamata kevadisele distantsõppe perioodile otsustasid siiski päris paljud abituriendid riigieksamid teha ning õpilased said eksamitega kenasti hakkama, kuid rõhutas, et koolide võrdlemisest eksamitulemuste põhjal tuleks sel aastal hoiduda. «Kuna eksamid olid vabatahtlikud, oli osalejate arv koolide lõikes väga erinev – näiteks matemaatika kitsa kursuse eksamit sooritas mõnest koolist ainult viis õpilast. Koolide suhtes ei oleks õiglane sellistes tingimustes nende eksamitulemusi omavahel võrrelda. Eksamivalikul lähtusid abituriendid tõenäoliselt enamasti sellest, mida neil edasiõppimiseks vaja läks või näiteks tegid eesti keele teise keelena eksami need, kes soovisid saada eesti keele tasemetunnistust,» tõi Püüa välja ning nentis, et enim otsustati mitte teha matemaatika kitsa kursuse ning eesti keel teise keelena riigieksamit.

Riigieksamid toimusid eelmisel õppeaastal 24. korda ning olid sel aastal vabatahtlikud. Õpilastel oli võimalik sooritada eesti keele või eesti keel teise keelena ning matemaatika riigieksam. Inglise keele riigieksamit kevadel ei toimunud. Rahvusvahelised saksa, vene ja prantsuse keele eksamid toimusid juunis ja augustis. Väga hea inglise keele oskusega õpilastel oli võimalus osaleda ka rahvusvahelisel Cambridge English C1 Advanced eksamil. Lisaks oli  soovijatel võimalik sügisel teha lisaeksameid – nii neil, kes esmalt eksamit ei sooritanud kui ka neil, kes tahtsid oma tulemust parandada.

Alates 2012. aasta kevadest on saksa, vene ja prantsuse keele riigieksamid asendatud rahvusvaheliste eksamitega. 2019. aastast pakub haridus ja noorteamet koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning rahvusvaheliselt tunnustatud testimisorganisatsiooniga Cambridge Assessment English Eesti gümnaasiumiõpilastele võimalust sooritada tasuta inglise keele Cambridge English: C1 Advanced eksamit.

Saksa keele Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid tehti 8.–11. juunil. Kõik õpilased saavutasid keelediplomiks vajaliku tulemuse: B1-taseme sai 18 ning B2-taseme 11 eksaminandi. Saksa teise astme keelediplomi eksamil osales 73 õpilast kaheksast koolist, kellest 26 saavutas B2-taseme ja 29 saavutas C1-taseme. Tallinna Saksa gümnaasiumi saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamil osales kevadel 17 õpilast, kes kõik saavutasid kõrgeima võimaliku ehk C1-taseme.

Vene keele rahvusvahelisel B1-taseme eksamil osales eelmisel õppeaastal 15 eksaminandi, kõrgeim tulemus oli augustis toimunud eksamil 576 ja madalaim 295 punkti 610 punktist. Eksami keskmine tulemus oli 73,2 protsenti. B1-taseme tunnistuse said 47 protsenti eksami sooritanutest. B2-taseme eksamil osales 85 eksaminandi, nende keskmine tulemus oli 511,9 punkti ehk 89 protsenti. 94 protsenti eksami sooritanutest said B2-taseme tunnistuse, ühele eksaminandile väljastati B1-taseme tunnistus. Reeglina näitavad B2-taseme eksami valinud eksaminandid väga head keeleoskustaset.

Prantsuse keele rahvusvahelised DELF scolaire B1- ja B2-taseme eksamid toimusid 3.–7. augustil 62 õpilasele 14 koolist. B1-taseme saavutas 13 õpilast, B2-taseme 48 õpilast. B2-taseme keskmine tulemus käesoleval aastal oli 76,4 protsenti.

Inglise keele rahvusvaheline Cambridge C1 Advanced eksam tehti eelmisel õppeaastal 18.–30. novembril 2019. aastal  ja tänavu 13.–21. juuni. C1 Advanced sügissessioonist võttis osa 1738 ja kevadsessioonist 1148 eksaminandi. 469 neist saavutas C2-taseme, 1934 C1-taseme ja 467 B2-taseme. 16 eksaminandi tulemus jäi alla B2-taseme ja nad ei saanud eksamilt keeletaset tõendavat tunnistust. Üha kasvav huvi C1 Advanced eksami sooritamise vastu ja fakt, et 2403 õpilast said C-taset tõendava tunnistuse, näitab, et üha suurema hulga Eesti õpilaste inglise keele oskus ületab õppekavas kehtestatud B-taseme.

Eesti keele riigieksamit tegi 6027 eksaminandi ja nende keskmine tulemus oli 61,6 punkti. Maksimumtulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral seitse õpilast, üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Kõige rohkem oli eksaminandide hulgas neid, kelle tulemus jäi vahemikku 60–70 punkti. 80-punktine või kõrgem tulemus oli 1068 eksaminandil ning vähemalt 90 punkti sai 262 eksaminandi. Lugemisosa maksimumtulemuse 40 punkti sai 127 eksaminandi ning kirjutamisosa maksimumtulemuse 60 punkti sai 40 eksaminandi.

Eesti keel teise keelena riigieksamil osales 1779 eksaminandi. Eksami keskmine tulemus on 67,8 punkti. 100 punkti sai kuus eksaminandi. B2-taseme tunnistuse said need eksaminandid, kes saavutasid eksamil vähemalt 60 protsenti maksimumtulemusest. Sel aastal saavutas B2-taseme 69,3 protsenti eksamisooritajatest, eelmisel aastal 58,7 protsenti ning 2018. aastal 61,2 protsenti.

Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast või laia matemaatikakursust. Kitsast matemaatikakursust õppinu võis valida ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi.

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti. Tulemus on eelmise aasta tulemusega sarnane. Sel aastal saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 100 punkti 1 eksaminand ja 0 punkti sai 22 eksaminandi.

Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli 51 punkti. Sel aastal saavutas laia kursuse matemaatika eksamil 100 punkti 13 eksaminandi ja 0 punkti sai 20 eksaminandi.

Riigieksamite lisaeksamid toimusid 26. septembrist kuni 17. oktoobrini, osaleda võisid need, kes olid juba riigieksami varem sooritanud ja soovisid oma tulemust parandada kui ka need, kes riigieksameid varem teinud ei olnud. Eksameid sai teha viies linnas üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis. Kokku osales viiel eksamil 549 eksaminandi.