Juhtkiri ⟩ Esimesed idud väljas

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Suured ettevõtted on kasvanud üha suuremaks
• Koroonapandeemia kujundas ettevõtluskliimat
• Rohepöörde tulemust peab veel pikalt ootama

Igaüks, kel vähegi pistmist olnud potipõllundusega, teab, et pärast seda, kui seeme mulda panna, tuleb korralikult kasta ja kannatlikult oodata. Ja läheb tükk aega, enne kui esimesed idud nina välja pistavad. Midagi samalaadset on juhtunud ka Eesti ettevõtluses.

Tänastel majanduskülgedel on suur ülevaade Eesti saja suurema ettevõtte 2019. aasta tulemustest. Nagu varasematel aastatel, domineerib piltlikult öeldes must maa: nafta- ja põlevkivitööstusega seotud ettevõtted moodustavad viiendiku ja koos transiidi ja kaubandusega poole nimestikust. Laias laastus nii, nagu on olnud alates 90ndatest.

On ju teada, et selle pinna all toimuvad muutused, sirguvad idud, neist on viimastel aastatel olnud üha rohkem juttu, kuid seni polnud ükski­ neist jõudnud saja suurema hulka. Selle aasta tabelis on lõpuks üks neist nina välja pistnud – Bolt on pingereas 56. kohal ja Nortalil jäi sajani jõudmisest veel veidi puudu.

Esimese saja hulka on viimastel aastatel olnudki üha keerulisem pääseda. Kui ettevõtte aastakäibe lävend oli kümnendi esimesel poolel stabiilselt umbes 69 miljonit eurot, siis kolme viimase aastaga on see tõusnud 24 protsenti ja oli mullu 86 miljonit. Teiste sõnadega on viimastel aastatel olnud aeg, kus suured ettevõtted on kasvanud üha suuremaks.

Ühtlasi annab see tunnistust, et valitsenud on stabiilsed majandusolud, kus struktuurimuutusi esile kutsuvaid mullistusi pole peaaegu olnud. Nii on idu- ja infotehnoloogiafirmade kasv jäänud märkamatuks. Kuid suur muutus on juba alanud ja ilmneb lähematel aastatel.

Et rohepööre hakkab Eesti ettevõtete tippu kujundama, tuleb veel veidi oodata, kuid loodetavasti haljendab pingerida juba kümne aasta pärast nagu kevadine karjamaa.

Ei ole vale öelda, et selle muutuse vallandas koroonapandeemia, kuigi pandeemia enda otsesed mõjud ei ole tõenäoliselt vähemalt ettevõtete esisaja seas järgmisel aastal suured, eeskätt seetõttu, et turismi-, majutus-, reisi- ja toitlustusvaldkonna ettevõtteid on saja suurema seas lihtsalt liiga vähe. Põhimõtteliselt võib ennustada vaid Tallinki mõningast kukkumist.

Kuid koroonapandeemia on olnud erakordselt soodne kasvupinnas infotehnoloogia valdkonnale – seda on näidanud suurte tehnoloogiahiidude kasv pandeemia tingimustes. Sama pilti näitavad ka Eesti iduettevõtete majandustulemused. Valdkonna ettevõtete üheksa kuu kogukäive oli sel aastal 562 miljonit eurot, samas kui möödunud aasta kolme kvartali kogu- käive oli 398 miljonit. Koroonast hoolimata on kasv 41 protsenti. Startup Estonia juhi Eve Peetersoni sõnul tuleb siiski arvestada, et suur osa käibekasvust on Bolti arvel, samuti lisandub idufirmade andmebaasi järjest uusi ettevõtteid, kelle kohta mullused andmed puuduvad.

Kuid peale IT-valdkonna arengu on koroonapandeemia saanud ajendiks ka enneolematutele Euroopa Liidu abi- ja toetuspakettidele, mis on üsna üheselt suunatud struktuursetele muutustele energiamajanduses. Seda, millal hakkab rohepööre Eesti ettevõtete tippu kujundama, tuleb ilmselt oodata üsna mitu aastat. Samas kujundavad ka Eesti suurimad energiafirmad end rohelisemaks.

Seetõttu võib olla üsna lootusrikas, et esimesed idud ei jää viimaseks ja juba kümne aasta pärast haljendab Eesti ettevõtete pingerida nagu kevadine karjamaa.