Juhtkiri ⟩ Trumpi viimane vangerdus

Ameerika Ühendriikide sõdurid 2017. aastal Afganistanis Helmandi provintsis. Foto: WAKIL KOHSAR/AFP/Scanpix

Ameerika president Donald Trump on teinud viimasel ajal mitu personalivahetust kaitsevaldkonnas, mida peetakse ettevalmistuseks, et tuua kiirendatud korras USA väed välja niihästi Afganistanist kui ka Iraagist. «Lõputute sõdade» lõpetamine oli üks Trumpi valimislubadusi ja võib arvata, et ta püüab jõuda sellega ühele poole enne presidendi­volituste lõppemist.

Veebruaris sõlmis Trump Talibaniga rahuleppe, mille kohaselt viivad USA ja liitlased kõik väed Afganistanist välja 14 kuu jooksul, kui Taliban katkestab kõik suhted Al-Qaedaga. Trumpi kava väed nüüd enne tähtaega välja tuua võib olla tingitud soovist takistada Bideni julgeolekupoliitikat ja kasutada sõja lõpetamist trumbina võimalikul taaskandideerimisel aastal 2024.

Ametisse astuv president Joe Biden on põhimõtteliselt samuti seisukohal, et Ameerika väed tuleb koju tuua, kuid ta pole nii resoluutne selle ajakava ja lõplikkuse asjus. Taliban on avaldanud lootust, et Biden peab kinni veebruaris sõlmitud rahuleppest, kuid presidendivahetusest ja Trumpi käitumisest tingitud määramatus on piirkonnas panuseid tõstnud, selle tagajärjeks on kokkupõrgete sagenemine.

Praegu on Afganistanis umbes 12 000 sõjaväelast 38 NATO liitlas- ja partnerriigist. Trumpi plaan USA väed oodatust neli kuud varem välja tõmmata on logistiliselt keeruline ja paneb raskesse olukorda liitlased, kellel on üksusi samal missioonil. On selge, et liitlastega ei sobi nii käituda, aga Trump on varemgi liitlassuhteid ühepoolse ja ootamatu käitumisega rikkunud. Meenutatagu kas või Ameerika vägede vähendamist Saksamaal.

Prantsuse president Emmanuel Macron on kindlalt vastu Trumpi plaanile viia väed Afganistanist ja Iraagist välja enne tähtaega ja ühepoolselt, samas kui vägivald piirkonnas on sagenenud. See teema tuli jutuks eile Pariisis Macroni kohtumisel USA välisministri Mike Pompeoga.

Trumpi plaan USA väed oodatust neli kuud varem välja tõmmata paneb raskesse olukorda liitlased.

Vahetult enne kohtumist ajakirjas Le Grand Continent avaldatud intervjuus ütles Macron, et ÜRO Julgeolekunõukogu «ei suuda enam luua kasulikke lahendusi», mistõttu tuleb otsida uusi viise ja võimalusi koostööks, mille käigus tuleb ümber hinnata ka omavahelised suhted, et luua pinnas partnerluseks võrdsematel alustel. Intervjuu on sõnum USA-le, et Euroopa kavatseb saada iseseisvamaks. Osalt on Macroni intervjuu ka vastus Saksa kaitseministrile Annegret Kramp-Karren-­ bau­e­rile, kes hiljuti ilmunud arvamusartiklis arendas vaadet, et Euroopa ei saa hakkama ilma USA juhtrollita julgeolekuvallas.

Nii on ka Euroopa riigijuhtide suhtumises paras annus määramatust ning soovi senised suhted ümber kujundada. Joe Bideni ametiaeg peaks loodetavasti kaasa tooma ennustatavama välispoliitika ja võimalik ka, et mõne Trumpi ajal katkestatud koostööliini taaselustamise.

Kuid neli aastat Trumpi Ameerika-keskset ja ettearvamatut välispoliitikat on viinud arusaamani, et USA juhtroll Euroopa julgeoleku tagamisel sellisel kujul ja sellisel määral kui varem enam ei taastu. Ka juhul, kui suhted liitlastega oluliselt paranevad.