Miks kliimaküsimused inimesi valimistel siiani kõnetanud pole: pingviinid ei hääleta! Valitsuse otsused koroonaviiruse asjus viitavad lootusele, et viirused siiski hääletavad. Hella ja ettevaatliku leebusega astutakse lahenduste poole nii pisikeste sammudega, nagu viirust ei tahetaks välja vihastada. Ega valitsuse ja teadusnõu andjatega on nii, et ühtki epideemiapraktikut nende hulgas pole. Riskidega tegelemine tekitab juurmise arusaama ühest olulisest põhimõttest – ettevaatuspõhimõttest. See on oskus mõelda riski suureks paisuda võimise seisukohast. Mõelda nagu viirus.
Marek Strandberg: pingviinid ei hääleta, viirused paraku ka mitte (9)
On omalaadne vaatepilt näha kokku monteeritult samas loos rääkimas presidenti ja peaministrit ja isegi riigikogu esimeest sellest, kui olulised on maskid, mida tuleb tungivalt kanda, aga ei pea kandma. Ometi! Selle lihtsa põhimõtteni on jõutud veidi enam kui poole aastaga. Teadmisi aga lisandub. Neid, mille arvestamine on viiruse leviku tõkestamiseks ka ülioluline. Peale kätepesu, distantsi, haigena koduspüsimise ja maskide on praeguseks teada veel asjaolusid. Õhuvahetus näiteks. Kui ventilatsioon ei taga ruumides õiget õhuvahetust, on olukord nukker. «Riukalikel» aerosooliosakestel ratsutavad viirused ringi ja hea õhuvahetuse puudumisel hõljuvad nad ruumides pikka aega. See on probleem. Süsihappegaasi hulk näitab, kas ventilatsioon toimib piisavalt või mitte. Äsja on mõnedes Tallinna koolides mõõdetud süsihappegaasi kontsentratsiooni koolitunni keskel 2000 ppm miljondik osa. Õues on see näitaja veidi üle 400 ppm-i. Hea ventilatsiooniga ruumis ei ületa see 500–600 ppm-i piiri. Koole (ka teatreid ja kinosid ning töökohti) muudab tervislikuks korralik ventilatsioon.