Aftonbladet väidab end olevat ainus kogu Estonia musta materjali näinu

Estline Foto: /PM/SCANPIX BALTICS

Rootsi ajaleht Aftonbladet kirjutas pühapäeval, et on ainus ajaleht, mis on näinud Rootsi Estonia-filmi tegijate kogu vee all salvestatud kolmetunnist materjali.

Möödunud nädalal kogunesid Stockholmis Eesti ja Rootsi õnnetusjuurdluse keskuste esindajad, ent Soome osapool koroonapiirangute tõttu kohale ei sõitnud. Nad said näha Norra produktsioonifirma Monster režissööri Henrik Evertssoni ja vrakieksperdi Linus Anderssoni filmi sukeldumisekspeditsioonist.

Kaugjuhitav kaamera saadeti vraki juurde kolmel päeval. Seni tundmatu auk leiti 20 minuti järel juba esimesel päeval, kui kaamera liikus vöörist ahtri poole. Osalt on filmi pilt hägune, sest setted ja mikroorganismid muudavad nähtavuse kehvaks, kuid osalt on nähtavus hea, nagu ka leitud augu juures. Teisel päeval leiti veel üks auk, mis on umbes 30 meetrit esimesest tagapool. Kaamera viimasel sukeldumisel vraki teisele küljele ei oodatudki uusi leide, sest see on juba hästi dokumenteeritud. Nähti vaid, et avad, mille tuukrid laeva uppumise järel tegid, on lahti, kuigi need toona kohe kaeti.

Kriitikat põhjustas see, et teist auku filmis ei näidatud. Filmitegijad kinnitavad, et nad ei püüdnud midagi varjata. Nad ei olevat pidanud teist auku tähtsaks, sest see olevat hoopis teist laadi kui suurem rebend ning seda saavat selgitada kui survekoormust, kui laev uppudes põhja langes.

Filmitegijad vaidlevad ka Eesti ekspertidega, et mõlemad augud võivad olla põhjustatud laevakere langemisel merepõhja ja väidavad, et põhjas on pehmed savivallid.

«Mida Eesti eksperdid peavad künkaks, nimetaksin mina Läänemere saviks,» ütles Linus Andersson Aftonbladetile.

Filmi autorid rõhutavad, et nad pole teinud täielikku vrakiuuringut, vaid selleks oleks vaja paremaid seadmeid ja rohkem aega. Aftonbladetile olevat nad näidanud oma materjali selleks, et olla läbipaistvad ja välistada võimalus, et nad midagi varjavad.

Möödunud kolmapäeval kohtus Rootsi siseminister Mikael Damberg Estonialt pääsenute ja hukkunute omastega ning kinnitas, et uuritakse kõike, mida vaja, kuid üksnes siis, kui seda peab vajalikuks õnnetusjuurdluse keskus. Omasteühingu SEA esimees Lennart Berglund ja laevalt pääsenud Sara Hedrenius tulid välja oma tavapärase militaarveoki- ja selle mootorrattaeskordi teemaga. Rootsi valitsuse seisukoht seevastu on, et militaarveokid olid laeval enne õnnetusööd, mitte aga 28. septembril.

«Me lähtume sellest, et õnnetusjuurdluse keskus uurib, mis on laeva uppumise põhjustanud. Kui ilmneb andmeid, et nad peavad uurima ka militaarseid seoseid, lähtun ma sellest, et õnnetusjuurdluse keskus teeb seda,» märkis siseminister Damberg ja selgitas ühtlasi, et valitsus on koos justiitsministeeriumiga alustanud analüüsi, milliseid muutusi peaks tegema Rootsi seadustes, et sukeldumisi võimaldada.

Rootsi õnnetusjuurdluse keskuse Estonia-uurimise juht Jonas Bäckstrand selgitas, et kolme riigi keskused peavad kokku leppima, milliseid uurimismeetmeid on vaja.