Liiklushuligaanidele hakatakse tulevikus veapunkte omistama

Pilt on illustratiivne. Politsei. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Paar nädalat tagasi valmis veapunktisüsteemi (VPS) kontseptsioon, mille najal otsustas vabariigi valitsuse liikluskomisjon jätkata süsteemi väljatöötamist. Veapunkte hakatakse inimesele panema, kui ta tekitab liiklusohtliku vea, kiiruse ületamise, punase fooritule eiramise ja turvavöö kinnitamata jätmise eest. 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas selgitas, et paljud korduvrikkujad ei eksi tahtlikult. «Pigem on neil puudu liiklusalastest teadmistest või on tegemist mõne muu pahega, millest iseseisvalt on keeruline jagu saada,» leiab Aas. 

Ministri sõnul on  VPS pigem toetav süsteem, millega inimesi aidatakse. «Rahatrahv ei muuda korduvrikkuja käitumist. Seetõttu tulekski luua kõrvale süsteem, mis tegeleb juhi võimalike valearusaamade tuvastamistega ja aitab taastada ohutu hoiaku ning käitumise, et vähendada tulevikus uute rikkumiste toimepanemist,» lausus Aas. 

VPSiga soovitakse tulevikus määrata korduvalt liiklusnõudeid rikkuvaid sõidukijuhte. Sellega mõjutada nende liikluskäitumist rehabilitatsioonimeetmete ja muude sekkumiste abil -  sel eesmärgil hakatakse ohtlike liiklussüütegude toimepanijatele omistama veapunkte.

Kuidas veapunkte jagatakse?

• Veapunktid omistatakse nende liiklusnõuete rikkumise korral, mis on liiklusohtlikud, sh rikkumised, mille puhul esineb ohu tõenäosus. Üksnes formaalsed rikkumised (nt dokumentide mitte esitamine või -kaasaskandmine) või muude õigushüvede kaitse on esimeses etapis välja jäetud.
• Punktid jagatakse rikkumise raskuse järgi kolme astmesse ning nende kehtivusajad olenevad samuti rikkumise tõsidusest, kehtides 1-5 aastat.
• Madala raskusastmega rikkumised on need, mis põhjustavad võimalikku ohtu sõidukijuhile, kaasliiklejatele või õiguskorrale. Näiteks ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal, kiiruse ületamine kuni 40 km/h või turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine.
• Keskmise raskusastmega rikkumised on need, mis põhjustavad vaieldamatu ohu sõidukijuhile, kaasliiklejatele või õiguskorrale. Samuti kui põhjustati liiklusoht, kerge kehavigastus või materiaalne kahju. Näiteks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, materiaalse kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine või kiiruse ületamine üle 40 km/h.
• Raske raskusastmega rikkumised on need, mis on seotud alkoholi piirmäära ületamisega ja muude joovet tekitada võivate ainetega ning samuti liiklusalased kuriteod. Rasked rikkumised on kõik liiklusalased kuriteod, sh peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine.

VPS peaks valmima 2024. aastaks. VPS-i kontseptsiooni järgi toob iga ohtlik rikkumine endaga kaasa kindla arvu veapunkte ja korduvalt liiklusnõudeid rikkudes veapunktid liidetakse, mis võib lõpuks viia juhtimisõiguse peatumiseni. Korduvalt liiklusnõudeid eiranud sõidukijuhtidele võimaldatakse teatud arvu veapunktide täitumisel osaleda teadmiste ja oskuste tõstmiseks koolitusel või rehabilitatsiooniprogrammis. Vabatahtliku osalemise tulemusel vähendatakse isiku veapunkte.

Kui juht ei muuda enda käitumist ning veapunktide piirmäär esmakordselt täitub, peatub tema juhtimisõigus. Kui ta soovib seda taastada, tuleb läbida lisakoolitus autokoolis ning sooritada Maanteeametis teooriaeksam. Korduval juhtimisõiguse peatumisel tuleb läbida ka psühholoogiline sekkumine. Veapunktisüsteemi põhirõhk on suunatud isiku liikluskäitumise mõjutamisele  ja sekkumismeetmed on kavandatud olema juhist lähtuvalt riski- ja vajaduspõhised.

Esialgu ei hõlma VPS kiiruskaamerate trahve, kuna need on seotud sõiduki, mitte isikuga. Ent otsitakse juriidiline lahendus rikkumiste isikustamiseks, siis lisatakse automaatse seadmega fikseeritud rikkumised veapunktisüsteemi.

Euroopa Liidus on veapunktisüsteem kasutusel 20 riigis.