Juhtkiri ⟩ Pere väärib kaitsmist

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Pereloomise tähtusus noorte seas kahaneb
• Soome on juba jõudnud rahvastikukriisini
• Perede koospüsimiseks tuleb vaeva näha

Ajal, kui räägime palju abielust, kaotab perekonna loomine noorte silmis üha rohkem väärtust. Tegemist on tendentsiga, millest ei saa ega tohi mööda vaadata.

Tänases Postimehe laupäevalisas AK on ülevaade sel kevadel Pere Sihtkapitali tellitud uuringust. Küsitleti 15–19-aastasi noori nende plaanide kohta, mida nad loodavad saavutada kolmekümnendaks eluaastaks. Üsna ootuspäraselt osutus kõige olulisemaks eesmärgiks huvitav töö. Seda pidas väga oluliseks üle 80 protsendi vastanutest.

Pereloomisega seotud eesmärgid olid uuringu järgi palju tagasihoidlikumal kohal – elukaaslase leidmist 30. eluaastaks pidas väga oluliseks alla 40 protsendi vastanuist, ühe või kahe lapse saamist alla 20 protsendi ja kolmelapselist peret vaid paar protsenti.

Pere Sihtkapitali rahvastikuteadlasest nõukogu liige Allan Puur tõi esile viimase kümne aastaga toimunud muutusi noorte hoiakutes: kui aastal 2010 soovisid noored oma perre veel 2,2 last, siis praegune noortepõlvkond soovib kõigest 1,97 last.

Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Päris kindlasti on hoiakute muutumise taga arenenud heaoluühiskondadele iseloomulik orienteeritus isiklikule eneseteostusele ja hedonismile, aga ka naiste tööhõive kasv ja traditsioonilise peremudeli lagunemine.

Eestis on need arengud siiski alles suhteliselt algusjärgus võrreldes vana Euroopaga. Põhjuseks eelkõige nõukogude aja põhjustatud poole sajandi pikkune katkestus.

Hoiatava eeskuju pakub siin Soome, kus on kätte jõudnud üle sajandite kõige tõsisem rahvastikukriis. Soomes on praegu sündimus 1,35 last naise kohta, samas kui kümme aastat tagasi oli see veel 1,87. Ennustatakse, et 1970ndatel sündinuist jääb viiendik mehi ja tervelt veerand naistest üldse lastetuks. Nii väike pole Soome sündimus olnud alates 1860ndate nälja-aastatest. Ja kui paarkümmend aastat tagasi uuris soovahetuse võimalusi kümmekond inimest aastas, siis nüüd on neid sadu, ülekaalukalt noored naised või neiud.

Kui soovime tulevikus tugevamaid peresid ja rohkem lapsi, on vaja koolitust ja nõustamist praegustele peredele, kuidas hoida suhteid ja püsida õnnelikult koos.

Soome perspektiiv ei ole just julgustav ja võib kahelda, kas iga põlvkonnaga süvenevat võõrandumist pereloomisest on üldse võimalik mingi vahendiga ületada.

Eesti suhteliselt tugev lastetoetuste süsteem on siiski näidanud, et rahalisel toetusel on vähemalt teatud positiivne mõju sündimusele nende puhul, kes lapsi soovivad, kuid ei julge neid sünnitada majandusliku ebakindluse tõttu. Keerulisem on nendega, kelle soov lapsi saada ei ole suur.

Noorte pereuuring näitas, et olulisel määral mõjutab seda soovi noore isiklik kogemus oma perekonnas. Need, kes on pärit üksikvanemaga perest, on kogenud vanemate lahutust või tülisid ja perevägivalda, hoolivad vähem perekonna loomisest ja laste saamisest. Kui peres on mõlemad vanemad ja peresuhted head, siis oli ka noorte soov ise pere luua ja lapsi saada suurem.

Küllap on tänapäeva muutunud soo- ja ühiskondlike rollide tingimustes perekonna koos hoidmine keerukam kui ajal, kus kõik oli selgelt paigas. Samas näitavad tulemused, millises suunas tuleks liikuda, kui soovime tugevamaid peresid tulevikus – vaja on koolitust ja nõustamist praegustele peredele, kuidas hoida suhteid ja püsida õnnelikult koos.