Omamoodi dissonantsina kajas selle taustal pressikonverents, kus Helme lahkumisest teatas. «Mul on kõrini» ei jätnud ruumi teisitimõtlemiseks. Helme otsustas enda sõnul juba eelneval õhtul taanduda. Põhjendus oli: «Te ei suukorvista mind. Et mitte seada ohtu meie referendumit.»
Seega võimaldati vähemalt esialgu Helmel lahkuda talle meelepärasel viisil, pauguga, rõhutades meedia surve süüd – ministriametis ei ole sõna vaba ning see motiveeris teda lihtsaadiku kohale naasma.
Järgmistel päevadel koalitsioonipoliitikute antud intervjuud viitasid siiski kokkuvõttes sellele, et Helme ei lahkunud mitte nii väga põhjusel, et tal sai kõrini, vaid et tal lihtsalt ei olnud alternatiivi.
Isamaa toetanuks õhtuks planeeritud siseministri umbusaldamisel opositsiooni. Katse oma senine nägu päästa ei kukkunud Helmel eriti hästi välja.