Aja auk. Neil Young 75 ehk Kuidas hävitada karjääri seda samal ajal ehitades

Neil Young 2019. aasta suvel. Foto: Martin Harris/capital Pictures

Neil Young on öelnud, et talle meeldib asju üles ehitada ja siis neid ära lõhkuda. Laias laastus võib öelda, et kui 60ndate lõpust ja läbi 70ndate ehitas ta karjääri ja geeniusekuvandit, tegi nii palju häid ja olulisi plaate, kui seda suutsid vähesed, siis 80ndatel vajutas ta sisse hävitusnupu. 12. novembril sai see tõrges geenius juhtumisi 75 ja võtame selle puhul siis eelkõige meenutada tema hävitustööd, mitte ülesehitust, sest läbi hävitusegi võib taevasse tõusta üks gnostiline täht.

Tuntuim, vastuolulisim ja kindlasti parim nendest hävitusnupuplaatidest on «Trans» (1982), millel Young võttis kasutusele süntesaatorid, ja veelgi enam – vokooderi. Tema firmamärk, see Neil Youngi hele hääl, sai nüüd masinate poolt moonutatud.

Neil Young laulis, nagu Darth Vader oleks võinud seda teha. Plaadi lood kandsid nimesid nagu «Computer Age», «Computer Cowboy», «We R In Control», «Transformer Man» jne ning teemadeks inimese suhe masinatega. 80ndad olid ju teadupärast tõhus aeg olmetehnoloogiate tulekus lääne inimese ellu. Igapäevakasutusse tulid videomakid, videokaamerad, telekamängud, arvutid, MTV jne. Kontseptuaalsemal ja peegeldavamal tasandil tekkis kasvõi küberpunk-kirjandus.