Enim ülikooli minejatest tuleb Treffneri koolist

Illustratsioon: Repro

Üks esimesi nn puhtaid gümnaasiume Tartu Hugo Treffneri gümnaasium troonib kindlalt edetabelis, mis näitab, kui palju gümnaasiumilõpetajatest pääseb edasi õppima ülikooli.

Kui tahad, et sinu laps jõuaks ülikooli, siis konkurentsitult kindlaim valik on Hugo Treffneri gümnaasium (HTG). Tervelt 81 protsenti selle kooli lõpetajatest pääseb riiklikele tasuta ülikoolikohtadele.

Võrdluseks, HTG troonis 2011. aastal ka Postimehe kokkupandud riigieksamitulemuste edetabelis, kuid nagu ütleb kooli direktor Ott Ojaveer: «Riigieksamid on köki-möki. Meie eesmärk on ülikooli sissesaamine, see on ainus asi, mida koolis mõõdame.»

Tuleb kohe lisada, et kõnealune tabel (vaata loo kõrvale) järjestab koole selle alusel, kui palju õpilasi pääses tasuta ülikoolikohtadele. See on ka kõige loogilisem, sest tasuta kohtadele on suurim konkurss, need on kõige prestiižsemad ja ihaldatumad.

Janno Järve uurimiskeskusest Centar, kes aitas ülikooli sissesaajate andmeid töödelda (aluseks on haridusministeeriumi andmebaas), lisab, et kui arvestada ka tasulistele ülikoolikohtadele ja eraülikoolidesse minejaid, siis suur pilt ikkagi ei muutu.

Värska kool esikümnes

Tähelepanu tuleb pöörata ka mõnele erandile. Näiteks Tallinna muusikakeskkool on teisel kohal, aga kooli direktor Timo Steiner tunnistab, et neid tavagümnaasiumitega võrrelda pole päris aus. «Oleme ikkagi erikallakuga, sisuliselt Eesti Muusikaakadeemia baaskool,» ütleb ta.

Samuti juhib Järve tähelepanu sellele, et arvesse ei võeta välismaistesse ülikoolidesse minejaid. «Küllap läheb mingi osa Ida-Virumaa gümnaasiumilõpetajatest edasi õppima Peterburi. Antud statistika neid ei kajasta,» ütleb ta.

Erandina on keskustes asuvate koolide kõrval väga kõrgele, kaheksandale kohale pääsenud Värska gümnaasium. Kuna arvutus põhineb 2008.–2010. aasta tulemuste keskmisel, siis ei saa ka öelda, et Värskas juhtus olema lihtsalt üks tugev lend.

Sealse gümnaasiumi direktor Rein Zaitsev ise arvab, et nad on küll väike maakool, aga korralik ja range. «Me ei saa küll oma õpilasi niimoodi valida, nagu mõned linnakoolid konkursside kaudu. Aga igaüht me ka vastu ei võta, isegi kui soovijaid on ja pearahasüsteemi arvestades meile kasulik oleks,» räägib ta.

Kui võrrelda ülikooli sissesaajate edetabelit näiteks Postimehe koostatud 2011. aasta riigieksamite edetabeliga, siis laias laastus on tabelid sarnased, kuid on siiski paar erinevust.

Esiteks, vahed on suuremad. Näiteks riigieksamite puhul oli HTG võit teiseks tulnud Tallinna prantsuse lütseumi ees napp, aga tasuta ülikoolikohtadele pääses HTGst 81 protsenti ja lütseumist 66 protsenti (viimane sai sellega tabelis seitsmenda koha – toim). Esikümne lõpetas ülikooli pääsejate arvestuses Pärnu Koidula gümnaasium 48 protsendiga, kust pääses tasuta õppima juba alla poole.

Hariduse liigad

Kokku on Eestis üle 220 gümnaasiumi, aga Postimees ei avalda siin kõige nõrgemate tulemusi, nende koolide andmeid, kust jõuab ülikooli kõige vähem õpilasi. Samas pääseb nõrgema kümnendiku gümnaasiumide lõpetajatest ülikooli tasuta kohtadele ainult kaks kuni kuus protsenti.

Muidugi ei saa kõigist neist protsentidest teha sirgjoonelisi järeldusi, et see kool on hea ja see halb. Väga palju mõjutab tulemusi ka selektsioon, eesotsas olevatesse koolidesse pääseb konkursiga, neil ongi võimalus valida endale andekamaid ja töökamaid õpilasi. Ometi, midagi see ikkagi näitab.

Näiteks HTG on nn puhas gümnaasium, see tähendab ilma põhikooli osata, ja nende väga head tulemused annavad vähemalt kaudselt argumendi haridusminister Jaak Aaviksoo gümnaasiumireformi poolt. See on lihtsalt hea näide, et puhas gümnaasium tõepoolest tõstab sealt saadava hariduse kvaliteeti, ja just puhaste gümnaasiumite arvu suurendamiseks Aaviksoo reformi ju tehaksegi.

Kommentaar

Ott Ojaveer
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor

Puhas gümnaasium on ikkagi puhas gümnaasium. Mina olen absoluutselt seda meelt, et Eesti peaks samas suunas liikuma.

Väiksemates maakonnakeskustes, näiteks Võrus, Valgas või Põlvas, peaks gümnaasiumiharidus koonduma ühte puhtasse gümnaasiumi. Suuremates linnades oleks neid vastavalt rohkem. Kompromissikoht on väiksemate maagümnaasiumite osas, ka seal võiks olla koondumist, aga samas tuleb vaadata, et laste koolitee poleks liiga pikk.

Meie kooli jaoks on ülikooli sissesaamine kõige tähtsam eesmärk. Seda tahavad lapsevanemad, seda tahavad õpilased, sellele on keskendunud kool. Teeme siin tihedat koostööd Tartu Ülikooliga: konkursid, olümpiaadid.

Olen seda meelt, et gümnaasiumi eesmärk peabki olema ülikooliks ette valmistamine. Kui küsite, mida Treffneri tulemused kavandatava gümnaasiumireformi kontekstis näitavad, siis jah, meie oleme näide, et reform võiks selles suunas liikuda.