Meessportlaste karjääris ei teki isaks saades sunnitud pausi ja erinevalt naissportlastest ei pea nad valima karjääri või pere loomise vahel. Epeevehklemise maailmameister Kristina Kuusk, võrkpallikoondise pikaaegne liider Anu Ennok ja endine korvpallikoondislane Kerdu Arbet-Lenear räägivad, kuidas emaks saamine või selle edasilükkamise otsus nende elu ja sportlaskarjääri on mõjutanud.

Üldistades saab öelda, et suurem osa tippsportlasi lükkab pere loomise karjääri lõpuossa või päris lõppu, ent on ka erandeid. Maailma naiste tennise endisel valitsejal Serena Williamsil kulus pärast lapse saamist kolm aastat, et üksikmängu turniirivõit saada. Läbi aegade üks edukamaid kergejõustiklasi, kuuekordne olümpiavõitja Allyson Felix krooniti aga 10 kuud pärast keisrilõikega sünnitamist Dohas maailmameistriks. See oli tema 12. MM-kuld. Epeevehkleja Irina Embrich on suutnud pärast emaks saamist võita terve hunniku tiitlivõistluste medaleid, suusataja Kristina Šmigun-Vähi võitis pärast esimest last olümpial hõbeda, Marit Björgen mitu kulda.

Mitmeid tiitlivõistluste medaleid võitnud epeevehkleja Kristina Kuusk sai emaks suvel ja naaseb võistlusareenile sel nädalavahetusel. Ta ütleb, et pole lapse saamisele kunagi väga palju mõelnud või seda planeerinud. «Olen alati võtnud seda kui elu loomulikku osa, ei mõelnud, millal see peaks juhtuma või et kindlasti pärast sportlaskarjääri lõppu. Pigem kui teinekord mõni uudishimulik uuris, et miks seda pisiperet veel pole, siis ma vabandusena ütlesin, et ma olen ju veel sportlane! Aga see oli tegelikult neist küsimustest pääsemiseks,» naerab Kuusk.

Kommentaarid
Copy