Kohus elatisraha väljanõudjalt paberavaldust vastu ei võta

E-riik sunnib lapsevanemaid elatisraha kättesaamiseks ID-kaarti kasutama. Foto: Aivar Aotäht/ Sakala.

Alates sellest aastast ei saa inimesed kohtule esitada elatisraha väljanõudmiseks kiirmenetluse avaldust paberi peal, vaid peavad tegema seda elektrooniliselt. Õiguskantsleri hinnangul on tegu põhiseadusliku riivega.

Postimees.ee poole pöörduti murega, et lapsevanem, kes soovis kohtule esitada paberil avaldust oma kohustusi mittetäitvalt teiselt lapsevanemalt elatise välja nõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse korras, jäi sellega hätta.

Nimelt saab seda sellest aastast alates teha ainult läbi e-toimiku ning digitaalselt ja ainult ID-kaardiga autentides. Pöörduja sõnul pole paljudel aga ID-kaarti või puudub interneti kasutamise võimalus.

Justiitsministeeriumi teatel jõustus vastav muudatus eelmise aasta oktoobris ning paralleelselt võis paber- ja elektroonilisi avaldusi esitada eelmise aasta lõpuni.

Kohus menetleb avaldust automaatselt

Nüüd saab maksekäsu kiirmenetluse avaldust kohtule esitada ainult elektrooniliselt ning seda ei menetleta enam kohtus paberil, vaid automaatselt.

«Elektrooniline avalduse esitamine tähendab esmajoones kiiremat ja arusaadavamat menetlust kodanikele. Inimesed saavad lahendi oma nõudele senisest märksa rutemini,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja.

Kuna oma nõude käiku on nüüd võimalik igal ajal interneti vahendusel jälgida, siis ei pea ka näiteks üksikema pikalt ja teadmatuses ootama, mis otsuse kohus lapse elatisrahata jätnud isa suhtes teeb, tõi ta ühe näite.

Lihtsad vaidlused saavad kiiremini vastuse

Ministeeriumi kinnitusel on uuenduse juures kõige tähtsam asi see, et inimesed saavad lihtsad vaidlused lihtsalt lahendada, kulutamata kohtuuksi ning oma aega ja raha.

Kui inimesel puuduvad võimalused õigusdokumendi koostamiseks, on võimalik ministeeriumi kinnitusel taotleda riigi õigusabi.

Lisaks saab inimene, kes ei saa/ei soovi kodus või avalikus internetipunktis arvutit kasutada, vajadusel vastavad toimingud ära teha ka kohtus, kohtuametniku abiga.

ID-kaart on kohustuslik

Ministeerium rõhutab oma vastuses, et lisaks elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse rakendamisele on endiselt alles võimalus esitada nõue paberil hagimenetlusse ning ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik.

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on tegu võimaliku põhiõiguste riivega.

Põhiõiguste riive

«Kas põhiõiguse riive on muutunud rikkumiseks, see vajab eraldi analüüsi ja õiguskantsler põhjalikuma analüüsita ei saa siin seisukohta kujundada,» teatati õiguskantsleri kantseleist Postimees.ee'le.

Nii on põhimõtteliselt iga kohtusse pöördumise piirang - tähtajad, vorminõuded, tõendite esitamise kohustus jne - põhimõtteliselt eeskätt kohtusse pöördumise põhiõiguse riive.

«Kuid riive võib olla eesmärgipärane ja proportsionaalne, seega põhiseadusega kooskõlas. Kas kõnealusel juhul on riive eesmärgipärane ja proportsionaalne, see vajab, nagu öeldud, eraldi analüüsi,» toonitab Teder oma vastuses.

Õiguskantsleri sõnul pole keegi tema poole selles küsimuses veel pöördunud ja seetõttu pole ka vastavat analüüsi seni tehtud.

Mis on maksekäsu kiirmenetlus?

Kui üks vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, on last kasvataval vanemal õigus pöörduda kohtu poole kas maksekäsu kiiremenetluse avaldusega või hagiavaldusega, selgitab justiitsministeerium oma kodulehel.

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtne menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (ilma kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada elatist välja mõistev kohtulahend (maksekäsk).

Avalduse saab esitada juhul, kui elatist nõutakse alaealisele lapsele; vanem, kes peab elatist maksma, on kantud lapse sünniakti ja elatise suurus, mida nõutakse, ei ületa 3000 krooni kuus.

Kui vanema majanduslik olukord läheb kehvemaks või lapse vajadused suurenevad, võib nõuda elatise suuruse muutmist üksnes hagimenetluses.

Kui kohtule on esitatud kõik vajalikud andmed, teeb kohus teisele vanemale ettepaneku maksta elatist vanema poolt nõutud suuruses.

Makseettepaneku saanud vanemal on õigus makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul esitada vastuväide, kui ta ei nõustu elatist nõutud suuruses tasuma.

Kui vanem vastuväidet ei esita, teeb kohus määrusena maksekäsu ja kohustab teist vanemat elatist tasuma. Elatise maksmiseks kohustatud vanem peab maksekäsu täitma viivitamata. Erandjuhtudel võib kohus vanema põhjendatud kaebuse korral maksekäsu tühistada.

Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses.

Kui vanem vabatahtlikult elatist ei maksa, saab maksekäsu määrusega pöörduda kohtutäituri poole.