J. Redkin: eesti keele oskus Eestis peaks olema iseenesestmõistetav

FOTO: Toomas Huik Foto: Toomas Huik

Ma olen eestivenelane, kuid ma ei ole siiamaani aru saanud, kas selline ebamäärane topeltidentiteet rikastab või pigem tekitab ebalust ja probleeme. Eestlaste ja venelaste vastasseisu teema vallandab minus alati nii kaitse kui ründe mehhanismi, sõltuvalt sellest, kelle poole kaalukauss kaldu on ja kellele seekord liiga tehakse. Kui keegi räägib halvustavalt eestlastest, astun eestlaste kaitseks välja ning kui kirutakse venelasi, tunnen ennast samuti puudutatuna.

Olen veendunud, et eesti keelt valdavatel venelastel on meie ühiskonnas väga palju eeliseid ja kõik võimalused edu saavutamiseks. Kahjuks kuuleb ärritavalt palju pessimistlikke arvamusi selle kohta, kuidas venelasi diskrimineeritakse ja kui raske elu neil siin on. Ei jaksa seda hala enam kuulata! Kusjuures mõnikord hädaldavad just edukamat sorti eestkostjad. Kas Sillamäe poemüüja ka päriselt unistab ministri või presidendi karjäärist, seda ju täpselt ei tea. Kui aga unistab, siis võiks esialgu eesti keele ära õppida ja mõne kõrghariduse omandada. Ei ole mõtet poputada ja upitada ülespoole neid, kes ise enda hüvanguks ei vaevu midagi tegema.

Ühine keel on üheks riigi alustalaks ja kui riigikeelt ei mõista, jätab inimene end paljust ilma.