Metsamehe argipäev: märjad kummikud ja mudane auto

Rakvere metsaühistu metsa­konsulendil Meelis Matkamäel on kummikud põhivarustuses. Pärast raiet silutakse maapind ja uued puud saavad ­kasvama hakata. Foto: Merly Raudla

Rakvere metsaühistu juhatuse esimees ja metsakonsulent Meelis Matkamäe tunneb Lääne-Virumaa metsi peaaegu sama hästi kui oma viit sõrme. Oma ameti tõttu on ta tutvunud igasuguste metsakinnistutega ning leiab üles ka kõige raskemini ligipääsetava metsatuka. Seda isegi juhul, kui levi ei ole, GPS näitab aiateibaid ja teed saab küsida vaid metskitselt.

Metsakonsulendi töö tundub kui unistus: iga päev saab liikuda palju värskes õhus ning kui juba mitu komplekti riideid on läbimärjaks ja mudaseks tehtud ning põdrakärbsed välja raputatud, võib pageda kontorilaua taha ja teha paberitööd. Metsas käimist ja kontoris toimetamist on selles ametis Matkamäe hinnangul umbes pooleks.

Ühel oktoobrilõpu argipäeval vaataski Matkamäe kontoris metsaportaalist paari kinnistu asukohad üle ja hakkasime metsa poole liikuma. „Kas kummikud on kaasas?” kontrollis ta igaks juhuks üle.

Esimene peatus oli Väike-Maarja külje all. Matkamäe vaatas üle, kuidas Rakvere metsaühistult tellitud hooldusraie sujub. Metsaomanik soovis kidurad ja soovimatud puud välja lõigata, et kuused ja kased saaksid ilusti suurteks ja sirgeteks puudeks kasvada.

Väärt mets ei kasva omapead

Õppinud metsamees teab, et korralik mets ei kasva omapead. Kui lasta puudel omatahtsi võimuvõitlust pidada ja areneda, laiub selles kohas peagi võpsik. Sarapuu, remmelgas ja lepp haaravad Viru- ja Järvamaa aladel võimust ja kohisevast kaasikust või kõrguvast kuusikust võib vaid unistada.

Iga terve mets vajab omaniku abikätt ja sekkumist. Liiga tihedasti ja valgusenäljas kasvavad puud on peened ja nõrgad.