Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Nädala mõte: kandke maski

Copy
Viljandi linnapea Madis Timpson soovitab samuti maski kanda.
Viljandi linnapea Madis Timpson soovitab samuti maski kanda. Foto: Marko Saarm

Selle mõtte kirjutamise ajaks olen maski ette pannud vaid ühel korral. See juhtus avalikul üritusel, kus ilma maskita uksest ­sisse ei lastud.

Mulle ei meeldi mask. Esiteks on läbi korralikult ette sätitud maski raske hingata. Eriti hull, kui vaja veel prille kanda, sest need lähevad aina uduseks. Aga peamine põhjus on mõtlemises. Avalikus ruumis näo katmine tundub nii võõras meie kultuuriruumis. Ilmselt ongi eestlased ühed tõrksamad maskikandjad. Mina nende seas. Siiski on nüüd mul maskid kotis ja antud endale kindel lubadus neid ka rahvarohkes kohas kasutada. Miks? Tahan ilusat jõuluaega.

Esimene koroonalaine tuli kevadel, mil päevad läksid aina valgemaks ja päikest jagus küllaga. Nii täitusidki meie tervise- ja matkarajad tuhandete energialaksu saajatega. Mul endalgi kujunes kodukontori ja -kooli ajal traditsiooniks päeva keskel paus teha, võtta koer rihma otsa ja koos lastega kodulähedases männimetsas ja mererannas tiir teha. Esimene ­koroonalaine meenubki peamiselt nende mõnusate päikesenautimise ja kevademärkide otsimise retkedega.

Kui aga praegu riik kinni keeratakse, jääksime keset aasta kõige pimedamat ja vihmasemat aega tuppa muremõtetes konutama. Paljud ka oluliselt kesisema sissetulekuga. Mõned hoopis ilma.

Kas oleme valmis, et jõuluajal ei saa sugulastega koguneda ja oma eakaid vanemaid-vanavanemaid külastada? Või kui läheksime külla, siis kujutlege hilisemaid süümepiinu, kui selgub, et vanavanem võitleb nüüd haiglas oma elu eest.

Kui kehtestatakse ranged liikumis- ja ürituste pidamise piirangud, annab see väga paljudele turimis- ja toitlustusäris tegutsejatele surmahoobi. Tänase lehe tarbeks lugu tehes rääkisin pikki aastaid turismiäris tegutsenud naisega, kes mulle meelde jäänud oma erakordselt rõõmsa loomuga, alati pärast temaga rääkimist on tuju nii hea. Seegi kord püüdis ta olla optimistlik, kasutas pidevalt oma jutus sõna „loodame”, aga pärast kõne kinni vajutamist olid mul silmis pisarad.

See viirus on nullimas paljude inimeste elutööd ja suure tõenäosusega tulevad nende peredes kurvad jõulud. Raha ei ole elus kõige tähtsam, aga rahatusel võivad olla rängad tagajärjed.

Ma ei usu, et ainuüksi maski kandmine teeb viiruse levikule otsa, aga ehk on see üks sammudest, mis pisut kaasa aitab.

Päästkem jõulud ja kandkem maski!

Tagasi üles