Jaak Valge: rahvahääletus pole lõhestamiseks

Jaak Valge. Foto: Margus Ansu

Kui referendumil võidab «jaa» pool, st loomulik abielu saab kindlustatud, tuleb ka häiritud ühiskonnagruppide muredele mõeldes neile vajalikku kindlust pakkuda, sest iseenesestmõistetavalt on tegemist samaväärsete ühiskonnaliikmetega kui kõik teised, kirjutab ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE). 

Äsjailmunud Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetust sisaldava kogumiku tuumakas järelsõnas märgib Marin Laak, et nende kahe kirjaniku maailmavaade ei kaldunud kommunismi poole, vaid tegemist oli vasakliberaalidega.

Ajaloolasena seda lugedes tabas mind ehmatus. Nimelt – kui kasutada termineid oma aja taustas ning tekitada tolleaegsele Eesti poliitlavale koht, kuhu saaks mahutada vasak­liberaalid, siis arvan, et selle koha võiks täita Otto Stradmani juhitud Eesti Tööerakond. Tööerakondlastest vasemale jäid aga Eesti sotsialistid ning Semper ja Vares-Barbarus olid neist tugevasti Eesti-põlglikumad ning Moskva-meelsemad. Tööerakonnast ja seega ka vasakliberaalsusest olid nad omas ajas kaugel. Liberaalid polnud oma aja mõistes üldse, kuna polnud demokraadid. Vaimuvabaduse nõue tähendas neile võimalust eelkõige omaenda vaateid propageerida. Liberaal, ehkki tugevate konservatiivsete joontega, võis olla Jaan Tõnisson.

Aga teine ehmatus tabas siis, kui jagasin ära, et tänapäeva poliitilist spektrit arvestades võibki kirjandusteadlase julge terminikasutus küll olla ajaloolast tahtmatult provotseeriv, ent siiski täpne. Provotseeriv esitama järgmist küsimust: kui Barbarus ja Semper olid vasakliberaalid, kellest said kollaboratsionistid, kas siis võib tänastestki vasakliberaalidest sama oodata? Täpne aga seetõttu, et Barbaruse ja Semperi hoiakud – rahvuslusevastasus ja rahva arvamuse põlgamine – sarnanevad tõepoolest osa tänaste vasakliberaalide omaga. Toonitan, ainult osaga neist.