Asendusteenistujad saavad peagi kohustusi lisaks

Peetli koguduses asendusteenistust läbiv Tristan Nava ütleb, et maailm, kus on olemas relvad, ei saa olla turvaline ning ajateenistus ei sobi seega tema elufilosoofiaga. Foto: Sander Ilvest

Kutsealused, kes oma maailmavaate või uskumuste tõttu relva käsitseda ei saa, suunatakse tavalise ajateenistuse asemel asendusteenistusse. Selle saab läbida kas päästeametis, haiglas, sotsiaalhoolekande asutuses, hariduslike erivajadustega õpilaste klassidega õppeasutuses või ka kaitseväes mittesõjalistel positsioonidel. Kui siiani võis nii mõnelegi tunduda, et asendusteenistus on mugav ja kergem lahendus tavalisele ajateenistusele, siis järgmisest aastast olukord muutub.

Aastas läbib asendusteenistuse keskmiselt ligi seitsekümmend inimest. Kui enne lõppesid asendusteenistuja kohustused riigi ees pärast asendusteenistuse läbimist, siis alates järgmisest aastast see olukord muutub. Nimelt saatis kaitseministeerium ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse reservasendusteenistus, mis tähendab seda, et sarnaselt ajateenijatega võib riik hakata ka asendusteenistujaid kohustama täiendõppele või kriiside korral kohale ilmuma.

Riigil on praegu õigus kutsuda ajateenistuse läbinud inimene õppekogunemisele, et värskendada tema teadmisi, õpetada uute relvatüüpide käsitsemist ja harjutada üksuste koostegevust. Reservasendusteenistuses olnule laienevad samasugused õigused ja kohustused riigikaitses osalemisel nagu õppekogunemisel osalevale reservväelasele, tagades nii reservteenistujate ja reservasendusteenistujate võrdsema kohtlemise ning nende oskuste rakendamise riigikaitses kriiside korral.