Lauri Läänemets: Eesti vajab kliimaministrit

Lauri Läänemets. Foto: Helen Purge

Eesti peab juba järgmise üheksa aastaga saavutama esimese vahefiniši ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid muutuste läbiviimist pidurdab koordineeritud poliitilise juhtimise puudumine. Selleks, et vältida Eesti inimeste ja ettevõtete 2030. aasta eel kiirustades löögi alla seadmist, on vajalik valitsuse tasandil süsteemsem töö ja kliimaministri ametikoha loomine, kirjutab SDE asemesimees ja riigikogu taastuvenergia toetusrühma juht Lauri Läänemets.

Kliimaküsimused on Eestis seni olnud keskkonnaministri vastutusala. Praktikas veavad valdkonda mõned tublid ametlikud, kuid poliitilised valikud ja otsused jäävad tegemata. Kõiki keskkonnaministri kureerida olevaid valdkondi vaadates on ka põhjus mõistatav: näeme selget huvide konflikti, mis pärsib kliimaeesmärkide saavutamise eest võitlemist ja kompromisside leidmist. Keskkonnaministri hiljutine ametist lahkumine annab valitsusele õige hetke sihte seada ja kliimaküsimuste poliitiline juhtimine läbi mõelda.

ELi komisjon on teinud ettepaneku 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitekogust (võrreldes 1990. aastaga) 55 protsenti. ELi parlament soovib isegi 60 protsenti ja otsus on lähiajal tegemisel. 2050. aastaks peaksime saavutama kliimaneutraalsuse.

Eestil on kuni 2027. aastani kasutada kliimaeesmärkide saavutamiseks rohkem kui kaks miljardit eurot ELi raha. Kui sotsiaalministeerium välja arvata, on see rohkem kui ühegi teise ministeeriumi vastutusala eelarve.