ARVUSTUS ⟩ Ärevus ja homofoobia käivad käsikäes

Näituse avateosest on näha, et vangla representeerib hirmuallikat, kuid ka hirm ise võib olla vangla. Foto: Sander Ilvest

Näitus «Ei näinud ta unes midagi erilist» on kunstnik Art Allmägi ja kultuuriajakirjanik Keiu Virro koostööprojekt, mille keskne teema on homofoobia. Näitusel on Allmägi skulptuurid ning varasemad mina-vormis kirjutatud unenäokirjeldused ja mõtisklused, mille Virro on nüüd uuesti analüütiliselt läbi kirjutanud.

Allmägi töötab oma loomingus provotseerivate teemadega ja kõnetab – tihti läbi musta huumori – ühiskonna valupunkte. Ja mis saaks olla aktuaalsem valupunkt kui homofoobia?

Allmägi teostel on märkimisväärne potentsiaal ehmatada ja vihastada, kuid igasugune reaktsioon on märk käsitletava teema vajalikkusest. Kunstniku üks suurimaid tugevusi on tegutseda poliitiliselt teravate küsimustega, mille ees mõni nõrgema närvikavaga inimene kohkuks tagasi. Näitusel käsitletav homofoobia ei ole uksest ja aknast kostev räuskamine, see on vaikne sisemine näriv hirm, mis räägib sosinal.

Sel näitusel olevaid skulptuure on Allmägi juba varem, 2012. aastal Hobusepea galeriis näidanud, ent siis ei olnud saateks Virro tekste. Kujundid ja vormid, mida Allmägi kasutab, mõjuvad eraldi võttes kergelt popilikus võtmes kohati humoorikalt, kuid koos tekstidega muutuvad need tõsisemaks. Kui vaadata näitust freudilikult, siis võtab Virro mõistva psühhiaatri positsiooni ning Allmägi lesib diivanil ja räägib oma muremõtetest. Väljapanek ongi üles ehitatud peatuspunktidele, kus saavad kokku Allmägi teosed ja Virro tekstid.

Näituse avateos kujutab vanglat, mis representeerib üht hirmuallikat – ei tea, mida mehed seal vanglas teha võivad? –, kuid vanglana võib käsitleda ka oma hirme, mis püsima jäädes muutuvad ühel hetkel mõtteliseks vanglaks. Näitust läbiv lugu saab alguse lihtsast küsimusest: «Kas sul mees on suhu võtnud?» See küsimus saadab Allmägi korduvalt mitmes unenäos ning vastus sellele on eitav.