Arvustus ⟩ Kas mäss on parem kui streik ehk Lugu, mis lõpeb puuksuga

Olga, Priit ja Märt Rudolf Pärna illustratsioon Helena Kochi raamatule «Kõhu mäss». Foto: illustratsioon raamatust

Ikka öeldakse vahel, et mul magu streigib või et tal süda streigib. Siinkohal ei mõelda, et nood organid oleksid tööseisaku korraldanud. Aga ähvardavad seda teha küll, kui inimene nende «töötingimusi», teisisõnu enese elustiili ei muuda. Kui kehaosad suudaksid korraldada õigel hetkel mässu, siis asi streigini ei lähekski. (Ühiskonnas on asjalood muidugi vastupidises järjekorras, aga las see jääb.)

Helena Kochi lastejutt pole üksnes lõbus mõttemäng, vaid tuletab meelde heale tervisele orienteeritud eluviisi põhitõdesid: söö tervislikult, hoolitse hammaste eest, ära jää pikalt arvutiekraani põrnitsema, hoidu liigsest mürast ja vali enesele sobiv ja meeldiv viis kehaliseks treeninguks.

Eks iga põlvkonna lastel ole oma lugemisvara, mis neid teadlikule tervisekäitumisele suunab. Oma lapsepõlvest mäletan G. Sapgiri värviliste piltidega raamatut «Kikukesed-pikukesed» (1963). Eriti meeldis mulle pilt lauast, mis oli kaetud kõige sellega, mis hammaste tervisele halb! Oi neid värvilisi komme ja torte … Eno Raua «Kurjad mehikesed» (1961), kus soovitati tungivalt käsi pesta, et kärbeste karvaste koibade peal reisivad pisilased ei saaks organismi pugeda, oli põnev nagu seiklusjutt.