Mari Klein: kas teil käisid mardisandid?

Postimehe arvamustoimetaja Mari Klein. Foto: LIIS TREIMANN /PM/SCANPIX BALTICS

Mõne aasta eest kogusin sotsiaalmeedias ohtralt vastukaja, kui kirjutasin oktoobrikuu viimasel päeval, et mul on kodus kolm kõrvitsat, aga ükski vägi ei pane neid lõikuma. Et toiduga ei mängita ja võõras kultuur kipub kangesti kodumaise kallale. Maiustused ootavad mardipäeva ja mardisante.

Palju oli kommenteerijaid, kes leidsid, et üks ei välista teist ja uus tava on palju põnevam ja toredam. Lastele lihtsam. Ja ega see ei tähenda, et vana välja sureb. Küllap mahuvad teineteise kõrvale mõlemad kenasti ära ja ongi koguni kaks komminädalat lähestikku. Ära riku rõõmu.

Tänavu käis meil halloween’i ajal kolm seltskonda, ühes neist üle kümne lapse. Ja üks kõrvits läks laternaks. Tekitas elevust ja oli tore. Kuigi oleks tahtnud ikkagi natuke põhjust, et seda kommi anda, rohkem kui ainult ähvarduse alusel. Ähvardustega kaugele ei jõua, või vähemalt mitte kauaks, vaadake lähemalt või kaugemalt, kitsamalt või laiemalt. Mardiõhtul koputas uksele kaks seltskonda, kokku viis inimest. Puistasid varrukast mõistatusi ja laulsid. Nii et kurta ei ole põhjust. Pigem pean endale tuhka pähe raputama, sest kui halloween’iks ostsin juba aegsasti kodumaise kommitootja temaatilise maiustepaki, siis mardipäevaks see lõpuks ikkagi ununes. Aga kodumaist kommitootjat tasub kiita küll, sest olgugi et sisu tundub olevat äravahetamiseni sama, on mõlemaks päevaks loodud oma vastava kujundusega kommipakk.