/nginx/o/2023/03/20/15209349t1h636d.jpg)
/nginx/o/2020/11/10/13467502t1hc151.jpg)
Vaadates kliimat, võib kindlalt öelda, et Eesti on justkui suurriik, kus ilmastik erineb juba paarikümne kilomeetri raadiuses. Seepärast pole imestada, et meie inimestele lähevad ilm ja ilmaprognoosid väga korda.
Sisuturundus
Eesti ilmaprognoosid muutuvad täpsemaks
/nginx/o/2020/11/10/13467504t1hbd00.jpg)
Kui Svetlana Pudovalt, Keskkonnaagentuuri ilmateenuste eest vastutavalt asedirektorilt küsida, kui palju ja kas neid kritiseeritakse ilmaprognooside sisu eest, siis vastab ta lõbusalt, et kriitika talumine on neile juba palganumbri sisse arvestatud.
Kriitilist tagasisidet on jäänud aga aasta-aastalt vähemaks. Ühe põhjusena nimetab Svetlana Pudova tänavu lõppevat Keskkonnaagentuuri viis aastat kestnud projekti „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“, mis on prognooside kvaliteeti tuntavalt edasi arendanud.
Projekti rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks. Projekti kaasrahastatati ka KIK Keskkonnaprogrammist ja ligi 5,6 miljonit eurot maksma läinud projekti eesmärk oli uuendada hüdrometeroloogiajaamade sisseseadet ja suurendada nende automaatsust. Samuti uuendati projekti raames kalibreerimislaborit, et tagada meteoroloogia- ja hüdroloogiajaamades olevate mõõteseadmete täpne ja usaldusväärne töö.
„Üheks meie põhiteenuseks on meteo- ehk ilmateenused: ilmavaatlused ja -prognoosid ning projekt oli vajalik, et meie teenused oleksid kaasaegsed ja käiksid kaasas infotehnoloogiaarenguga,“ rääkis Svetlana Pudova.
Asedirektor lisas, et projektist saadud rahasüst võimaldas uuendada seirevõrku, mis on ülioluline, kuna on ju vaatlusandmed ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamise aluseks.
Tehtud tööde nimekiri sai pikk. Suurem osa seirevõrgu jaamadest sai uuendatud ja tänu sellele on kasvanud seirejaamade automatiseerituse tase ja kõik seirejaamad on nüüdsest täisautomaatsed. Üks silmapaistvamatest saavutustest on märtsis tööle hakanud Tallinn-Harku aeroloogiajaama uus automaatne sondijaam.
Selgus, et automaatne sondijaam hakkas tööle õigel ajal. Teadupärast saab ilmateenistus ilmaandmeid ka lennukitelt. Paraku vähendas kevadine Covid-19 puhang järsult liinilendude arvu ja seetõttu hakkas Keskkonnaagentuuri ilmateenistus päevas tegema ühe raadiosondeerimise asemel kaks, et kompenseerida üle maailma lakanud liinilendude tõttu vähenenud ilmaandmete kogumist. Kui varem toimus raadiosondi lendu laskmine käsitsi, siis nüüdsest on kogu protseduur automatiseeritud.
„Meie prognoosid on olnud alati täpsed, kuid meie teenus peab olema ka jätkusuutlik ning lõppenud projekt võimaldas jätkusuutlikkuse tagada,“ lisas Svetlana Pudova.
Tulekul on ilmaäpp
Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse üks ülesannetest on ilmaprognooside esitamine ja ohtlike ilmastiku nähtuste eest Eesti elanike hoiatamine ning seetõttu peab ilmateenistus olema ja on kohal kõigil meediaplatvormidel – veebis, teles, raadios, trüki- ja sotsiaalmeedias. Paraku pole Eestil oma ilmaäppi, mistõttu Eesti inimesed jälgivad teiste riikide ilmaäppe. Järgmisest aastast alates peaks aga olukord muutuma, kuna praegu käivad Eesti oma ilmaäpi arendustööd ja uuel aastal saab seda juba kasutama hakata.
Kuid muutunud on ka sünoptiku roll. Inimeste teadlikkuse tase ilmast on kõrge, mistõttu ka sünoptikud muutuvad järjest enam nõustajateks, kes pigem selgitavad lahti erinevaid ilmamudeleid ja kättesaadavaid andmeid. Pudova lisas, et ilmateenistuse kodulehel (www.ilmateenistus.ee) on kättesaadavad ka mudelväljad, mille põhjal oskavad paljud huvilised juba ise ilma prognoosida.
„Ilmastiku prognoosimisel on järjest olulisem ka rahvusvaheline koostöö ja suhtlus kuna ilm ei tunne teadupärast riigipiire, on naaberriikide ilmateenistustega teadmiste ja kogemuste vahetamine nüüdseks juba vältimatu, “ toonitas Pudova.
Alates käesolevast aasta detsembrist on Eesti Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) täisliige ning sellest tulenevalt on Keskkonnaagentuuril olnud võimalus rakendada võttiski ilmateenistus.ee lehel alates septembrist alusmudelina kasutusele ECMWF prognoosmudeli, mis võimaldab ilma pikemalt ja täpsemalt ette ennustada.
Uuele alusmudelile üleminek tähendab ka seda, et kui varasemalt sai Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse kodulehel mudeli ilmaprognoosi näha ette kuni 54 tundi, siis ECMWF ilmaprognoosi on võimalik ette vaadata ilmateenistuse.ee lehel kuni 90 tundi ja mudelprognoos uueneb iga kuue tunni tagant.
/nginx/o/2020/11/13/13473908t1hd164.png)