Ene-Margit Tiit: perekonna mõiste on muutumises

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit Foto: Tairo Lutter / Postimees

Niihästi «perekond» kui ka «leibkond» on mõlemad rahvastikustatistika põhilisi mõisteid. Samas tuleb statistikutel arvestada ka seda, et ühiskonna arenedes mõisted mõnevõrra muutuvad ja vastavalt tuleb ka definitsioone muuta – seda hoolimata tõsiasjast, et ühiskonna areng on maailma erinevates paikades erinev, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.

Leibkondi loendati juba sõjaeelsetes Eesti rahvaloendustes, mõistes nendena kõige sagedamini taluperet, sest Eesti rahvast elaski toona ligi 70 protsenti maal taludes. Nõukogude ajal leibkonna mõistet perekonna mõistest ei eristatud, vaid kasutati suhteliselt laia perekonna mõistet, mis sisuliselt ühtis leibkonna mõistega. Tänapäeval on kasutusel kaks leibkonna määratlust.

Sotsioloogilistes uuringutes kasutatakse traditsioonilist leibkonna määratlust, mis defineerib leibkonna kui ühes eluruumis elava inimeste rühma, keda seob ühine majapidamine, kusjuures leibkonnaks loetakse ka omaette elavat üksikisikut. Selles definitsioonis sisaldub hinnanguline komponent – ühine majapidamine, mis ei ole faktiliselt kuskil registreeritud, kuid mille saab kindlaks teha küsitlemisel.