Toomas Alatalu: välismoldovlased pööravad riigi näoga läände

Politoloog Toomas Alatalu Foto: Tairo Lutter

Võib arvata, et üheks ebameeldivamaks uudiseks Kremlile möödunud nädalal sai sõnum sellest, et Moldova presidendivalimiste esimese vooru võitis Euroopa Liiduga liitumist pooldav Maia Sandu ja mitte Putini avalik favoriit, ametisolev president Igor Dodon, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Hääli sai Sandu 488000 (36,1 protsenti) ja Dodon 440000 (32 protsenti). Valimisaktiivsus üle 1300 elu võtnud koroonaviiruse tingimustes oli tagasihoidlik – 43 protsenti. Neli aastat varem kogusid samad rivaalid esimeses hääletusvoorus vastavalt 549000 ja 680000, teises 766000 ja 834000 häält. Võidukas Dodon hankis siis kiirelt Moldovale vaatleja koha Euraasia Liidus ja on alati selle tippkohtumistel kohal olnud, seda sõltumatult Moldova valitsuse hoiakust. 

Putiniga näost näkku kohtumisi on Dodonil olnud 16 ja nii polegi ime, et Putin alles 22. oktoobril kuulutas nn Valdai klubile: «Me väga loodame, et Moldova rahvas hindab neid jõupingutusi, mida teeb president Dodon loomaks sidemeid Venemaaga.» Eelnevalt oli Putin Ukraina majanduse mahategemise sabas võtnud ette ka Moldova veinid ja väitnud, et neid ei joo Euroopas keegi, ehk siis – ukrainlased, valgevenelased, kirgiisid ja moldovlased – teie kaupade ainuke turg on Venemaa! Nagu öeldakse: kui see polnud sekkumine Moldova valimiskampaaniasse, siis mis see oli?! Lisagem sedagi, et septembri lõpul Dodoniga peetud videokonverentsil palus Putin saata nimekirja põllumajandusettevõtetest, kellele Venemaa läkitab tasuta traktoreid. Moldova valimiste teemal võttis 19. oktoobril sõna isegi Venemaa välisluure juht Sergei Narõškin, hoiatades läänt neisse sekkumast.