Aja auk. Suur kosmiline surnukeha

Gram Parsons Foto: Wikipedia

Kantri alati jääb, laulis kunagi ansambel Justament. Üks 1970ndate alguse Los Angelese kõvemaid kantrimehi oli Gram Parsons. Tema muusika jäi, ta tegi kaks tugevat plaati, mille kaalukusest ja mõjust räägitakse siiani, kuid tema keha ei jäänud, vähemalt mitte sellisel kujul, nagu seda isegi pärast surma läänemaailmas üldiselt soovitakse. Ta suri 1973. aasta septembris 26-aastaselt speedball’i ehk heroiini ja kokaiini segu üledoosi tagajärjel. Tänavu 5. novembril oleks ta saanud 74. Arvestades tema plaatide «GP» ja «Grievous Angel» taset, võib oletada, et midagi oleks sealt tulnud veel. Ajakiri Rolling Stone paigutas ta millalgi ühes oma «kõigi aegade 100 parima artisti» nimekirjas kohale 87.

70ndate alguse Los Angeleses oli kantri kõva sõna. Üks kõvemaid. Või õigemini võttis seal tuure üles eeskätt kantri ja roki hübriid, mille arengusse ja populaarsusesse panustas tõsiselt ka meie seekordse loo kangelane. Tehti kantrit ja folki ja rokki, elati Laurel Canyonis, raha liikus, nagu liikus ka kokaiini ja heroiini. Tulevik tõotas tulla helge, aga paljude jaoks kukkus välja tume.