EKI keelekool: kust tulid Lemmingud ja Korjused?

Fred Puss Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Fred Puss kirjutab põneva päritoluga perekonnanimedest.

Tundub, et suurest osast Eesti perekonnanimedest saame hõlpsasti aru. Tamm on ju puu või pais, Klaas on akna ees ja Lemmingud on armsad närilised. Just viimane peaks aga tekitama küsimuse, kas lemmingud on tõesti perekonnanimede panemise ajal Eestis elanud.

Eesti rikkalik perekonnanimevaramu sisaldab suure hulga nimesid, mis tegelikult ei tähenda seda, millena nad paistavad. 1820.–1830. aastail saadud nimede Raal, Laser, Mikser, Reka ja Kets puhul on kõigile selge, et need ei ole tähendanud arvutit, valgus­kvantgeneraatorit, köögiriista, veoautot ega spordijalatsit. Reka on ilmselt hoopis eesnime Dietrich või Heinrich lühendvormist Rekk tekkinud omastavaline talunimi, mis sai ka perekonnanimeks. Kets võib olla samuti isikunime Gothard lühendvorm, vahendajaks jälle talunimi.

Osa nimede puhul tuleb aga lähemalt uurida, millal sellega kokkulangev sõna Eestis kasutusele tuli. Arvesse ei saa võtta ainult eesti keelt, kuna perekonnanimede väljamõtlejad olid sageli hoopis mõisnikud, kelle emakeel oli (balti)saksa keel ning kes olid tihti õppinud või ringi rännanud Euroopas. Näiteks saadi 1835. aastal Ida-Virumaal Erras perekonnanimeks Kompost. Veel 18. sajandil tähistas sõna kompost saksa keeles kapsasrohtu (Brassica L.), sellest tehtud hoidist või ka lihtsalt täidetud köögivilju. See segunes sama päritolu, kuid prantsuse keele kaudu tulnud sõnaga kompott, mis esineb 1781. aastal eestikeelses kokaraamatus. 1852. aastal Tallinnas ilmunud taimeraamatus tähendas kompost aga juba väetist. Murdesõnadena on selle kujud lausa kompass ja kumpuss. Millist tähendust mõtles Erra nimevalija nime Kompost puhul, me teada ei saa.

Paljude nimede algne tähendus jääbki lahtiseks. Võiks eeldada, et kuna perekonnanimedega Tamm, Klaas, Piir, Korjus ja Lipp kokkulangevad sõnad on nimedest vanemad, on nimede tähendus selge. Tegelikult on osa Tammedest oma nime saanud isikunimest Aadam, Klaasid on võinud nime saada Nikolause, Piirid Spiridoni, Korjused Gregoriuse ja Lipud Filipi lühendvormist. Nende vahendajaks on enamasti olnud talunimi.

Aga kust tulid siis Lemmingud, kui neid Eesti metsades ei elanud? Mõnel juhul hoopis Flaamimaalt, sest eesnime Fleming kandjad olid pärit just sealt. Nemad jätsid oma nime mugandatud kujul mõnele Eesti talule, mille järgi saadi 19. sajandil perekonnanimi.