Kaitsekõne staarfotograaf Helmut Newtonile

Helmut Newton filmis «Helmut Newton. Halvad ja ilusad». Foto: Filmikaader

Legendaarse moefotograafi Helmut Newtoni sünnist möödus oktoobri lõpupäevil täpselt sajand. Tähtpäeva eel valmis 2004. aastal surnud, «kiiksude kuningaks» nimetatud vastuolulisest mehest dokumentaalfilm, mis esitleb teda vastupidi skandaalsele, misogüünsele mainele hoopis feministliku ikoonina.

«Helmut Newton. Halvad ja ilusad» koosneb Newtoni koduvideotest ning hilisematest intervjuudest, milles tema maailma­kuulsad lemmikmodellid, nagu Grace Jones, Claudia Schiffer ja Isabella Rossellini, räägivad oma kogemustest Newtoni kaameraobjektiivi ees. Lahti koorub vastu­oluline isiksus: vihatud ja paljude poolt avaldamiskõlbmatult seksistlikuks peetud, teisalt armastatud ja imetletud, oma tööga lausa võimestavaks nimetatud.

Vahest kõige põnevam osa filmist puudutab ­Newtoni noorus­põlve ja ­kujunemislugu. 1920. aastal Berliinis ­juudi ­pere­­konnas sündinud ­Helmut sattus ­Teise maailmasõja ­eelõhtul ­põgusalt koonduslaagrisse, ent sai võimaluse hävingu eest ­Singapuri ja seejärel Austraaliasse ­pageda. Natsirežiim jättis ­Newtonisse siiski kustumatu jälje. Tema ­suurimaks visuaalseks ­mõjutajaks kujunes kurikuulus lavastaja Leni Rie­fen­stahl, kelle kolmekümnendate filmid «Tahte triumf» ja «Olümpia» said asendamatuks osaks Kolmanda Reichi propagandamasinast.