Tallinna tuleva aasta eelarve jääb tänavusega pea samale tasemele

Raha. Foto: Pixabay

Tallinna linnavalitsus saatis linnavolikogusse järgmise aasta linnaeelarve eelnõu, mille kogumaht on 861,5 miljonit eurot, mis on 4,6 protsenti enam kui tänavu aasta alguses kinnitatud eelarve.

«Vaatamata linnakassa tulude vähenemisele võimaldab Tallinna senine konservatiivne eelarvepoliitika näha järgmiseks aastaks ette vajalikus mahus kulusid avalike teenuste katkematuks tagamiseks ja kasvatada linna investeeringute mahtu, mis muuhulgas kannab endas ka majanduse ergutamise eesmärki,» ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

«Enim suuname investeeringud teedeehituse, hariduse ja linnatranspordi valdkondadesse. Arvestades praegust viiruse levikust tulenevat keerulist olukorda laiendame nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid linna elanikest abivajajatele. Oleme ka järgmiseks aastaks kavandanud Covid-19 viiruse leviku ennetamise ja tõkestamisega kaasnevate kulude katteks reservi summas miljon eurot. Pöörame tähelepanu ka linna üldisele heakorrale, sealhulgas tänavapuhastusele, rohealade korrashoiule ning haljastusele,» lisas Kõlvart.

Linnapea sõnul kaasab Tallinn investeeringute finantseerimiseks laenu sarnaselt käesoleva aastaga kokku kuni 70 miljonit eurot. «Suuname kulutuste katteks ka parematel aastatel kogutud reservidest kuni 21,8 miljonit eurot, seejuures jääb linna netovõlakoormus tasemele 35,5 protsenti. See on üle kahe korra väiksem võlakoormus kui praegu lubatud 80 protsenti,» selgitas Kõlvart.

Investeeringute katteks kavandatava laenu tegelik vajadus sõltub nii linna tulude laekumisest järgmise aasta kestel, linna likviidsete vahendite jäägist kui ka planeeritud investeeringute elluviimisest.

Linna tulud vähenevad kokku ühe protsendi võrra: väheneb nii üksikisiku tulumaksu tulu, saadavad toetused kui ka maamaksu ja dividenditulu. Linna peamise tuluallika, tulumaksu tulu väiksema laekumise peamiseks põhjuseks on kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemine käesoleval aastal. «Lähtume konservatiivsest prognoosist, et tulusaajate arv 2021. aastal ei kasva,» ütles linnapea.

Kõige suurema osakaaluga linnaeelarve tegevuskuludest on haridusvaldkond, moodustades 41,1 protsenti kuludest ehk kokku 277,3 miljonit eurot. Haridusvaldkonna investeeringud moodustavad 29,2 protsenti linna kogu investeeringute mahust, seda kokku summas 48,4 miljonit eurot. 2021 saab renoveeritud kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli, Nõmme Gümnaasium saab spordihoone.

Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 16,8 miljonit eurot ning suurimateks projektideks on Tallinna Linnateatri, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine. Spordivaldkonna investeeringute maht kasvab kokku 5,6 miljoni euroni, suuremad neist Tallinna Spordihalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni renoveerimistööd.

Olulise osa linnaeelarve kulutustest hõlmab linnatranspordi valdkond, moodustades 14,1 protsenti linna kuludest, seejuures on liiniveokuludeks järgmise aasta eelarves kavandatud 86 miljonit eurot ning linnatranspordi investeeringute maht kasvab 3,7 miljonile eurole. Selle toel soetatakse järgmisel aastal 100 uut gaasibussi ja laiendatakse koolibusside kasutust.

Teede ja tänavate ning tänavavalgustuse korrashoiuks, ehituseks ja rekonstrueerimiseks on järgmise aasta eelarves kavandatud kokku 35,8 miljonit eurot. Teede ja tänavate valdkonnas on ka suurim investeeringute mahu kasv 30 protsendi võrra, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele kavandatud 53,8 miljonit eurot.

Heakorda investeerib Tallinn uuel aastal 17,1 miljonit eurot, millest enam kui 10 miljonit eurot on plaanitud kokku 15 pargi ja roheala korrastamiseks, rekonstrueerimiseks ja ka rajamiseks. Ligi 33 hektarile planeeritava Tondiraba pargi ehituseks on kavandatud kokku 6 miljonit eurot. Mänguväljakuid ja pargielemente rajatakse, laiendatakse ja rekonstrueeritakse kokku 2,6 miljoni euro eest.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas jätkatakse seniste toetusmeetmetega, kui ka laiendatakse nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid abivajajatele. Nii on järgmisest aastast kavandatud eakate toetust ehk linna pensionilisa tõsta 125 eurole, aastas kulub sellele toetusele linnaeelarvest kokku 11,4 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande valdkonna kulud kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 9 protsenti, ulatudes kokku 57,8 miljoni euroni. Investeeringuid teeb linn sotsiaalhoolekande valdkonnas 9,2 miljoni euro eest, sh alustatakse Iru hooldekodu õenduskodu ehitust.

Esmakordselt on linna eelarves planeeritud vahendid ka kaasava eelarve projektile kokku summas 800 tuhat eurot.