Ametnike süül passita jäänutest pole keegi Eesti kodanikuks saanud

Politsei- ja piirivalveameti kodakondsustalituse juhataja koidu Mesilane. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eesti kodanikuks pole seni veel saanud ükski 33 inimesest, kes mullu kodakondsusametnike kunagise eksituse tõttu Eesti passist ilma jäid.

«Keegi pole hakanud Eesti kodakondsust taotlema, küll aga on võtnud elamisloa ja seadustanud oma viibimise Eestis 17 inimest ja kahe elamisluba on menetluses,» sõnas politsei- ja piirivalveameti kodakondsustalituse juhataja Koidu Mesilane.

Ta lisas, et selles pole ka midagi imelikku, sest esiteks 2011. aasta alles lõppes. «Teiseks võtab uue olukorraga harjumine aega, kuni ta endale teadvustab,» rääkis Mesilane. Kuigi pea pooled mullu Eesti passist ilma jäänutest pole elamisloataotlust esitanud, ei usu Mesilane, et nad loobuvadki paberite korda ajamisest, sest muidu pole võimalik riigiga suhelda.

«Keegi neid kindlasti ei hakka riigist välja saatma, sest riik on neile need dokumendid andnud,» kinnitas Mesilane ja lisas, et kuigi dokument oli alusetult välja antud, siis riigi silmis on need inimesed siin viibinud igati seaduslikult.

«Kui see esimene ehmatus on möödas, siis nad kindlasti hakkavad taotlema mingit dokumenti,» leidis ametnik. Küll aga võib Eesti kodakondsuse saamine aega võtta, kuna nüüd tuleb neil inimestel teha nii eesti keele kui ka kodakondsuseksam.

«Rahvust me ei küsi, aga kui ma vaatan nende nimesid ja tausta, siis on tegu slaavi nimedega ja nende jaoks võib keeruliseks osutuda see, et nad ei pruugi osata eesti keelt,» sõnas Mesilane.

Ametnike süül dokumentidest ilmajäänutest oli alla 18-aastaseid mullu kümme, kõige vanem oli aga 58-aastane. Enamik jäi neist ilma Eesti passide järelkontrolli käigus, mõned ka dokumenti vahetades.

N-ö heausksetest passisaajatest on suurem osa neid, kelle vanemale või abikaasale oli varem antud ekslikult dokument. Lapsele või abikaasale anti pass aga tema järgi, kuna riik polnud jõudnud veel kindlaks teha, et esimene dokument oli alusetult saadud. Dokumenti välja andes määratleti isikud Eesti kodanikuna n-ö algsele isikule välja antud passi alusel.

Teine võimalus on, et lapsevanem on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ning talle on välja antud Eesti kodaniku pass. Lapsele passi taotledes esitas vanem ainult oma passi ning ametnikul jäi kontrollimata, millal ja mis alusel on vanem Eesti kodanik.

Seaduse hammasrataste vahele võivad jääda ka need etnilised eestlased, kelle esivanemad ei elanud 1918. aastal Eestis ja kel oli õigus kodakondsust taotleda lihtsustatud korras, aga see õigus kehtis kuni 1994. aastani. «Nad kas ei teadnud seda või mingil põhjusel jätsid selle tegemata, arvates, et nad on kodanikud, tulidki passi saama,» rääkis ametnik. Selliseid juhtumeid oli ka mullu paar tükki. «See on väga kurb, inimese jaoks keeruline ja solvav,» tõdes ametnik. Ta tõi näite ühest Viljandimaalt pärit pedagoogist, kes tänaseks on endale juba taotlenud elamisloa. «Ma arvan, et tal ei ole ka probleemi kodakonduse saamisega, sest ta emakeel on eesti keel.»

Mesilase sõnul ei pea paika arvamus, nagu oleks enamik neist tühistatud passidest alles hiljuti välja antud. Suurem osa neist on hoopis pärit 1999. aastast. Näiteks 2004, 2003, ja 2002 välja antud passidest tühistati üks. Mullu ei tühistatud ühetegi passi, 2010. aasta omadest aga aastase lapse oma, kelle ema oli saanud Eesti passi alusetult.