Häälte kokkulugemist USA presidendivalimistel saab jälgida kui pinevat spordivõistlust või dramaatiliste pööretega põnevusfilmi. Tulemuste vahe on nn kaalukeele-osariikides sedavõrd väike, et seda võib tõepoolest võrrelda võiduajamistega, kus kahe rivaali vahet mõõdetakse millisekundites.
Juhtkiri ⟩ Etendus ei ole läbi (2)
Selle juhtkirja kirjutamise ajal kaldus kaalukauss napilt demokraat Joe Bideni poole. On aga juba pikalt ette teada, et Donald Trump ja tema meeskond kavatsevad vaielda igal pool, kus vähegi võimalik. Erilise jõuga mõistagi nendes osariikides, kus tulemuste vahe on väike ja lõpliku tulemuse muutumine seetõttu realistlikum. Seega ei piirdu asi mõne päevaga, vaid ees ootavad ilmselt korduvad häälte ülelugemised ning keerukad kohtuvaidlused valimisreeglite järgimise üle. Etendus ei ole läbi, vaid tüli läheb edasi.
Iseenesest ei ole midagi ebaloomulikku selles, et demokraatlikes riikides vaieldaksegi valimisprotseduuride komakohtade üle ning häälte lugemist jälgivad poliitilised võistlejad erilise tähelepanuga. Ka Eesti lähiminevikus on juhtumeid, kus häälte mitmekordne ülelugemine muutis seda, kes pääses riigikokku ja kes mitte.
Vaevalt on aga demokraatiale üldisemas mõttes hea selline kraaklemine, kus kogu valimisprotseduur seatakse kahtluse alla ning räägitakse kaotajalt röövitud valimisvõidust ilma tegeliku põhjuseta. Võimu rahumeelne üleminek on ju üks demokraatia nurgakividest: sa saad valijana uskuda, et kui riigijuhid ei meeldi, siis järgmistel valimistel on sul võimalus nad jalga puhkama saata.
Lõplikult ja raudkindlalt välja kuulutatud valimistulemusi USAst tuleb oodata üsna pikka aega.
President Trump ja ta meeskond on pikalt valmistunud selleks, mida teha pärast valimiskaotust, tembeldades näiteks kirja teel hääletamise hulluks asjaks, millega demokraadid tahtvat ta valimisvõitu röövida. Seejuures on kirja teel hääletamine olnud USA valimiste loomulik osa juba väga pikka aega ning reeglid läbi proovitud. Koroonapandeemia tõttu on seda valimisviisi tõepoolest erakordselt palju kasutatud. Demokraadid õhutasid oma valijaid koroona ajal hääletama kirja teel või muul eelhääletamise viisil enne valimispäeva. Trump ja vabariiklaste meeskond eelistas aga mobiliseerida oma toetajad just valimispäeval. Tulemuseks oli see, et häälte lugemise alguses läks juhtima Trump, kes kuulutas lausa oma võitu. Kui aga hakkasid saabuma tulemused varem hääletanute ja suuremate linnade kohta, läks mitmes kaalukeeleks olevas osariigis juhtima Biden. Seega kukkus etenduse «Röövitud valimised» esimene vaatus üsna ilmselt välja nii nagu plaanitud.
Kokkuvõttes tähendab see kõik, et lõplikult ja raudkindlalt välja kuulutatud valimistulemusi USAst tuleb oodata üsna pikka aega ning poliit- gurmaanid võivad jälgida kohtuvaidluste ja PR-võitluste peenemaidki nüansse.
Nõrgema närviga televaatajad võiksid aga võtta midagi rahustavat. Vaatamata palju räägitud polariseerumisele ja karmile valimisvõitlusele tasub meil siin meenutada, et USA demokraatlikel institutsioonidel on pikk minevik ja suur tugevusvaru ning keskeltläbi on ameeriklased toredad heatahtlikud inimesed, kelle parimad esindajad ei ole poode rüüstavad vasakäärmuslased ega pealaele tätoveeritud haakristiga tüübid.