/nginx/o/2020/11/04/13455961t1hc422.jpg)
Loodus on olnud sel aastal soojaga helde ja suve võis nautida veel oktoobriski. Nüüd hakkab aed talveunne suikuma, siiski jagub aias toimetamist detsembrini. Aasta viimased, kuid olulised aiatööd toob välja K-rauta Tondi kaupuse juhataja Eveli Uibomets.
Tulbid ja krookused võib veel novembriski mulda pista, peaasi, et sibulad saaksid sügavale, sest juurduda need enne talve niikuinii ei jõua. Kui ilm soosib, võib nii saada õitsva lillepeenra juba märtsis.
Lehtpuid ja -põõsaid võib istutada, kuni maa pole külmunud, kasvõi detsembris. Okaspuid siiski hilissügisel enam istutada ei soovitata, erandiks on külmakindlad taimed, näiteks kuusk ja mägimänd. Puid peab pärast istutamist korralikult kastma, isegi kui väljas on külm. Värskelt istutatud puude ja põõsaste külmumise vältimiseks võiks katta tüve ümbruse 20sentimeetrise kaitsva multši-, turba- või kompostikihiga.
Külmaõrnematele taimedele, näiteks roosidele, võiks teha talvitumiseks korraliku sooja pesa kuuseokstest või kattematerjalist, mille leiab ehituspoest. Taimi ei tohi katta liiga vara, seega võiks jälgida ilmateadet.
Torme ennetades tasub noored puu- ja põõsavõrad, samuti ronitaimed korralikult kokku siduda.
Leidub inimesi, kes arvavad, et lehti pole vaja sügisel kokku riisuda ja need võiks jätta talveks murupinnale. Oluliselt rohkem on lehtedest aga kasu, kui need riisuda marjapõõsaste alla, pehmeks kaitsvaks kihiks talvekülma vastu. Muru vastu talve madalaks niita ei tasu, pigem võiks muru talvele vastu minna pisut ülekasvanud moel, nii peab see külmale ja heitlikule ilmale paremini vastu.