Aasta põllumees: ka väiksematel taludel on tulevikku

Eelmisel nädalal kuulutati välja Eesti aasta põllumees, esimese naisena selle konkursi ajaloos on see Kaja Piirfeldt. Foto: Sergei Zjuganov

Kolmandat aastat Eesti noortalunikke juhtiv ja äsja Eesti aasta põllumeheks valitud Kaja Piirfeldt nendib, et põllumajanduses ei ole küll kõige kergem aeg, kuid tema väiketaludele suurmajandite üha suuremaks muutumise ajastul hingekella ei lööks. Kaugel sellest.

„Mulle meeldib, et aasta põllumehe konverentsil käidi välja mõte, et suurfarmid saavad tulevikus majandada paljuski väiksemate talude toel,” avaldas ta. „Selle pisut provokatiivse mõtte taga on asjaolu, et mida aeg edasi, seda tähtsam on tarbija jaoks ostetava toidu personaalsus ja valmistusprotsessi läbinähtavus. (Tuleviku)tarbijale on oluline, et loomal on nimi, et ta saab käia karjamaal, et tal on hea olla, et tarneahel oleks võimalikult lühike. Seda kõike on reaalne tagada talutootmises, aga mitte mitmetuhandelise karjaga suurfarmis.”

Teadmised on kõige alus

Teisisõnu, aina tähtsam on Piirfeldti hinnangul pakkuda lõpptarbijale toodet, mis on tema väärtushinnangutega kooskõlas. Toote eest, mille valmistamisega kaasneb oma lugu, ollakse nõus ka rohkem maksma. „Ükskõik kui ägedat asja sa oma metsatalus teed, sellest ei ole kasu, kui sa seda laiemale avalikkusele ei reklaami. Tänapäeval ilma turunduseta ei saa ja meie kui tootjate kohus on seda teha. Noorema põlvkonna talupidajad mõistavad seda kõike juba päris hästi,” kinnitas ta. „Päeva lõpuks loeb lõppeesmärk, ostja leidmisel tuleb olla paindlik ning pakkuda välja just see toode, millele on turgu. Vaid nii saab eestimaine tarbimine hakata kasvama.”

„Mina valin väga, mida poest ostan,” tõi ta näiteks.