/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2020/11/04/13455901t1hdff6.jpg)
Võib juhtuda, et loomse toidu osakaal meie toidulaual väheneb, aga et see kaoks, ei usu ei Eesti Maaülikooli ega ka Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. Küll aga usuvad nad, et tõenäoliselt tuleb valdav osa toodangust ka tulevikus suurtootjatelt.
Milline on loomakasvatuse tulevik? (3)
/nginx/o/2020/11/04/13455903t1hf79f.jpg)
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira:
Loomakasvatussektor ja põllumajandus laiemalt on olukorras, kus toodangu hinnad ei kasva. Kui arvestame üldist elukalliduse tõusu ja palkade muutust majanduses, on põllumajandustoodangu reaalhinnad olnud pikka aega languses. Seda kompenseeritakse tootlikkuse suurendamisega ja sektoris tegutsevad ettevõtjad laiendavad mastaapi. Paraku kaasneb sellega ettevõtjate arvu vähenemine ning tootmine kontsentreerub.
Et tarbija oleks nõus põllumajandustoodangu ja toidu eest rohkem maksma, tuleb talle pakkuda täiendavat väärtust, mis võib seisneda paremas kvaliteedis, looma heaolus, selles, et tarbija teab, kelle talust toodang tuli. Kokkuvõtvalt tuleb parandada toodangu kvaliteeti, anda toodetele rohkem lisandväärtust ja pakkuda tarbijale haaravat lugu tootjast või sellest, milline on tootega kaasnev positiivne keskkonna- või sotsiaalne mõju.
Ei usu, et loomne toit kaob. Võib-olla loomse toidu osakaal meie toidulaual väheneb, aga seda tähtsamaks muutub selle kvaliteet.
/nginx/o/2020/11/04/13455909t1h515d.jpg)
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Ragnar Leming:
Tõenäoliselt tuleb valdav osa toodangust ka tulevikus suurtootjatelt. Umbes 70% Eesti piimalehmadest peetakse praegu karjades, kus on üle 300 lehma. Teisalt on meie piimatootjate hulgas siiani neid, kes peavad ainult ühte-kahte lehma.
Seoses Aafrika seakatkuga on Eestist kadunud kõik väiksemad seakasvatajad. 2015. a lõpetas sigade kasvatamise 280 väikemajapidamist, aga need olid tõesti väikesed, ainult 30 majapidamisel oli rohkem kui 10 siga. Eestis oli möödunud aasta lõpus viis maheseakasvatajat, kellel oli kokku ainult 700 mahesiga.
Võimalik, et nüüdseks on pilt muutunud ja väiketootjaid on taas rohkem, aga kindlasti ei moodusta nende tootmismaht olulist osa Eestis toodetud sealihast.
Lihasektori olukord sõltub pigem sellest, mis toimub ELi ja maailma turul ning poliitikas. Viimased suuremad sündmused, mis lihatootmist siiani mõjutavad, on Venemaa kaubandusembargo ja seakatk. Minu arvates ei ole veganlus lihatootmist Eestis üldse mõjutanud.
Järske ja hüppelisi muutusi loomse toidu tulevikus tõenäoliselt ei tule. Prognoositakse sea- ja veiseliha tootmise langust ja linnuliha tootmise kasvu. Tulevik on endiselt suurtootjate päralt, mis ei tähenda, et keskmise või väikese suurusega tootjatel poleks mingit võimalust ellu jääda.
/nginx/o/2020/11/04/13455902t1h8148.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogia professor Toomas Paalme:
Loomakasvatus on minu hinnangul ikkagi kõige efektiivsem ja keskkonnasäästlikum heade maitseomadustega toiduvalgu tootmise viis. Hoolimata üha suurenevast veganite survest ei kao see kuhugi. Valgu eraldamine taimsest materjalist, kasutades keemilise tehnoloogia meetodeid, jääb efektiivsuselt loomakasvatusele alla. Biotehnoloogia meetodid, vähemalt niikaua, kui ei kasutata geneetiliselt modifitseeritud organisme, jäävad üle mõistuse kalliks. Kuigi ka veganimenüüd saab koostada tervislikuna ja maitsvana, on see küllaltki vaevaline protsess ja kallim kui traditsiooniline menüü. Üldiselt toidutoote hind on proportsioonis selle tootmise keskkonnavaenulikkusega.