Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Riik panustab koroonaseire uuringutesse (1)

Copy
Koroonaviiruse varjatud leviku uuring sai rahastust. Kui veel nädal tagasi plaaniti seireuuringut alustada alles järgmisel aastal Euroopa Liidu toetusega, siis nüüd algab see üsna pea. Viiruse leviku takistamiseks tasub rahvarohketes suletud ruumides kanda maski. FOTO: Mihkel Maripuu
Koroonaviiruse varjatud leviku uuring sai rahastust. Kui veel nädal tagasi plaaniti seireuuringut alustada alles järgmisel aastal Euroopa Liidu toetusega, siis nüüd algab see üsna pea. Viiruse leviku takistamiseks tasub rahvarohketes suletud ruumides kanda maski. FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Terviseameti välja pakutud täiendavad koroonameetmed ei saanud eile valitsuse heakskiitu, seevastu rahastatakse koroonaviiruse seire­uuringuid. Algse plaani järgi oleks uuringuid rahastatud alles tuleval aastal.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul oli otsus rangete lisameetmete piirangute asjus konsensuslik. Postimehele teadaolevalt esitas terviseamet valitsusele heaks kiitmiseks veidi üle kümne meetme.

Valitsus otsustas jätkata endisel kursil. See tähendab tungivaid soovitusi kanda rahvarohketes kohtades maski ja hoida üksteisega distantsi. Tööl tuleks töötajaid hajutada ja haigussümptomitega töötaja ei tohiks kohale minna. Kiik nentis aga, et uued piirangud võivad osutuda vajalikuks, kui viiruse levik hoogustub. Positiivsete testide arv on praegu küll suur, samas hüppelist kasvu ei ole.

Euroopa Liidus on juba kehtestatud väga rangeid piiranguid ning osas riikides on välja kuulutatud eriolukord. Sotsiaalministri arvates peab iga riik siiski tegutsema vastavalt kohalikule olukorrale. Eestis on koroonaviiruse levik väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Niisiis peavad vastavad sammud olema põhjendatud ja kooskõlas Eesti olukorraga.

«Eeskätt on oluline saada täpsem info viiruse leviku kohta Eestis,» selgitas Kiik. Samuti on vaja teada, kui palju on Eestis asümptomaatilisi viirusekandjaid. Selgust tuleb saada ka viiruse piirkondlikus levikus.

Tagasi üles