Vanainimestelt valetamistega väljapetetud vanade talukohtade odavalt kokkuostmine ei tee veel kedagi tõsiselt võetavaks ärimeheks või finantsiliselt kirjaoskajaks. Mõtlema paneb seejuures see, et ausaid ja ebaausaid metsamajandajaid enam ei eristata, sest suhtumist kogu valdkonda kujundavad pettustele üles ehitatud ärimudelid.
Hävitavaid lageraieid tegevad ärimehed peavad loomulikuks, et sellisel teel jõukuse saamisega kaasneb neil meelevaldne õigus kõikide teiste inimeste kodu- ja rahvustunde rikkumiseks. See jälg, mis nende tegevusest maha jääb, on rusuv ning seda ei mõjuta kuidagi ka halbade asjade ilustavate sõnadega teistmoodi nimetamine. Kahetsusväärselt on selliseid mõjusid näha ka järgmise kümnendi metsanduse arengukava pikale venitatud koostamisel.